€6,90
Motiiv: Kreeka Revolutsiooni 200. aastapäev
Kirjeldus: Kreeka revolutsioon oli aastatel 1821–1830 Kreeka revolutsionääride poolt Osmanite riigi vastu peetud edukas iseseisvussõda. Sõda viis moodsa Kreeka moodustumiseni. Revolutsiooni tähistatakse Kreekas ja kreeklaste seas kogu maailmas iseseisvuspäevaga 25. märtsil.
Emissiooni maht: 1,5 miljonit münti
Emissiooni aeg: 2021
Laost otsas
Teema: Belgia – Luxemburgi majandusliidu 100. aastapäev
Majandusliit asutati 25. juuli 1921 lepinguga Belgia ja Luksemburgi vahel. Tollane majandusliit sõlmiti kehtivusega 50 aastat. Nähti ette, et leping võib automaatselt pikeneda 10 aasta võrra.
Emissiooni maht: 150 000 BU; 5000 proof
Motiiv: Albrecht Düreri 550. sünniaastapäev
Kirjeldus: Albrecht Dürer (21. mai 1471 Nürnberg – 6. aprill 1528) oli saksa maalikunstnik ja graafik, renessansskunsti suurmeister.Ta on loonud õlimaale, joonistusi ja akvarelle. Tema loomingu tähtsaimaks osaks on graafika. Ta viljeles puu- ja vaselõiget. Mündi pakendil on kujutatud Düreri 1526 aastal valminud õlimaali “Madonna ja laps pirniga”.
Emissiooni maht: 54 000
Emissiooni aeg: 2021
Motiiv: 100.aastat Läti tunnustamisest de jure (mündikaardil)
Läti kuulutas iseseisvuse välja 18. novembril 1918; Vabadussõda aga jätkus ja põhiseaduse assamblee valiti alles 1920. aastal.
26. jaanuaril 1921 tunnustas viiest riigist: Ühendkuningriigist, Prantsusmaalt, Itaaliast, Jaapanist ja Belgiast pärit Entente Ülemnõukogu Lätit de jure. See otsus tõi kaasa Lätis rahvusvahelise tunnustuse. Läti de jure tunnustamisega sai Läti riigist rahvusvahelise avaliku õiguse täieõiguslik subjekt.
Emissiooni maht: 412 000
Emissiooni aeg: 2021
Teema: 500a. Karl V müntide vermimisest (mündikaardil)
24. veebruaril 1500 näeb Gentis Prinsenhofis ilmavalgust Karl V. Sellest ajast kuni oma surmani 1558. aastal saab noorest printsist üks kõigi aegade suurimaid valitsejaid.
Nagu tõelisele keisrile kohane, ihkab Karl Suur loomulikult oma münti, mis kannab tema nime. Ja nii ilmuski 1521. aastal kuldne Caroluse gilder. Hiljem 1540. aastal järgneb hõbedane Carolus. Charles V on peaaegu alati kujutatud kuldvillaku ordeniga kaelas, mis on eksklusiivse rüütelkonna sümbol.
Mündil on kujutatud vasakule vaadates keiser Karl V (Carolus V) büst. Ta kannab talle iseloomulikku sametist renessansibaretti ja karusnahast ääristega kleiti. Tema kaelas ripub kuldvillaku ordeni ehtega kett. Ta vaatab kuldset Carolus Guldenit, münti, mis tähistab oma 5. sajandit.
Emissiooni maht: 150 000 BU