fbpx

Home » Käibemündid » 2-Eurosed juubelimündid » Page 2

2-Eurosed juubelimündid

Näitan 13–24 tulemust 34-st

  • Motiiv: Hoolitseme oma eakate eest
    Kirjeldus: Mündil on kujutatud noore inimese kätt, mis hoiab eaka oma. All servas olev stetoskoop sümboliseerib tervishoiutöötajaid, ülal on kujutatud paljunenud viirus, mida ümbritseb riigi nimi esindades sel viisil riigi pühendumust viiruse leviku tõkestamisel ja kodanike eest hoolitsemisel.
    Mündi välisringis asetsevad Euroopa Liidu kaksteist tähte.
    Emissiooni maht: 70 000 münti
    Emissiooni aeg: 2021

    Lisa korvi
  • Teema: 500a. Karl V müntide vermimisest (mündikaardil)
    24. veebruaril 1500 näeb Gentis Prinsenhofis ilmavalgust Karl V. Sellest ajast kuni oma surmani 1558. aastal saab noorest printsist üks kõigi aegade suurimaid valitsejaid.
    Nagu tõelisele keisrile kohane, ihkab Karl Suur loomulikult oma münti, mis kannab tema nime. Ja nii ilmuski 1521. aastal kuldne Caroluse gilder. Hiljem 1540. aastal järgneb hõbedane Carolus. Charles V on peaaegu alati kujutatud kuldvillaku ordeniga kaelas, mis on eksklusiivse rüütelkonna sümbol.

    Mündil on kujutatud vasakule vaadates keiser Karl V (Carolus V) büst. Ta kannab talle iseloomulikku sametist renessansibaretti ja karusnahast ääristega kleiti. Tema kaelas ripub kuldvillaku ordeni ehtega kett. Ta vaatab kuldset Carolus Guldenit, münti, mis tähistab oma 5. sajandit.
    Emissiooni maht: 150 000 BU

    Lisa korvi
  • Kirjeldus: Prešereni peetakse sloveeni luule juhtkujuks, kes on saanud rohkesti tunnustust nii kodumaal kui ka mujal Euroopas. Teda peetakse ka üheks Euroopa parimatest romantismi perioodi kirjanikest. Prešereni luuletuse “Zdravljica” (“Toost”) seitsmes stroof on 1991. aastast Sloveenia hümn. Prešereni surma-aastapäev 8. veebruar on sloveeni kultuuri päev, mida kutsutakse ka Prešereni päevaks.
    Mündi välisringil on kujutatud Euroopa Liidu lipu 12 tähte.
    Emissiooni maht: münti
    Emissiooni aeg: 2020a.

    Lisa korvi
  • Motiiv: Carniola provintsiaalmuuseumi asutamise 200. aastapäev
    Kirjeldus: Carniola provintsiaalmuuseum on Sloveenia vanim muuseum. Mündil on kujutatud muuseumi endised nimed, mis on loetletud ringikujuliselt ja ulatuvad tagasi Austria-Ungari kaksikmonarhia traditsioonilisse pärandisse.
    Mündi välisringil on kujutatud Euroopa Liidu lipu 12 tähte.
    Emissiooni maht: 991 000 münti
    Emissiooni aeg: 2021a.

    Lisa korvi
  • Motiiv: Euroopa Liidu eesistujariik Portugal
    Kirjeldus: Mündi välisringis on Euroopa Liidu lipu kaksteist tähte.

    Emissiooni maht: 500 000 münti
    Emissiooni aeg: juuli 2021

    Lisa korvi
  • Motiiv: 18.aastaste meeste ja naiste seaduslikult täisealiseks ja valimisõiguslikeks tunnistamise 30.aastapäev.
    Münt planeeriti väljaanda detsembris 2015, kuid ilmus alles juulis 2016.
    Blisterpakendis: 85 000 münti
    Mündi välisringil on kujutatud Euroopa Liidu lipu 12 tähte.
    Emissiooni aeg: 18.juuli 2016

    Lisa korvi
  • Motiiv: 20. aastat Euroopa Nõukogu liige.
    Andorra liitus Euroopa Nõukoguga 10.novembril 1994. Euroopa Nõukogu on rahvusvaheline organisatsioon, millesse kuulub 47 liikmesriiki Euroopast ja Aasiast. Euroopa Nõukogu põhilised tegevusvaldkonnad on inimõigused, sotsiaalõigused, keelelised õigused, haridus ja kultuur. Euroopa Nõukogu ei ole Euroopa Liidu institutsioon ja seda ei tohi segamini ajada Euroopa Liidu Nõukoguga, mida mõnes dokumendis samuti nimetatakse Euroopa Nõukoguks
    Emissiooni maht: 100 000 münti
    Emissiooni aeg: veebruar 2014

    Lisa korvi
  • Motiiv: Albrecht Düreri 550. sünniaastapäev
    Kirjeldus: Albrecht Dürer (21. mai 1471 Nürnberg – 6. aprill 1528) oli saksa maalikunstnik ja graafik, renessansskunsti suurmeister.Ta on loonud õlimaale, joonistusi ja akvarelle. Tema loomingu tähtsaimaks osaks on graafika. Ta viljeles puu- ja vaselõiget. Mündi pakendil on kujutatud Düreri 1526 aastal valminud õlimaali “Madonna ja laps pirniga”.
    Emissiooni maht: 54 000
    Emissiooni aeg: 2021

    Lisa korvi
  • Teema: Belgia – Luxemburgi majandusliidu 100. aastapäev
    Majandusliit asutati 25. juuli 1921 lepinguga Belgia ja Luksemburgi vahel. Tollane majandusliit sõlmiti kehtivusega 50 aastat. Nähti ette, et leping võib automaatselt pikeneda 10 aasta võrra.
    Emissiooni maht: 150 000 BU; 5000 proof

    Lisa korvi
  • Motiiv: 100.aastat Läti tunnustamisest de jure (mündikaardil)
    Läti kuulutas iseseisvuse välja 18. novembril 1918; Vabadussõda aga jätkus ja põhiseaduse assamblee valiti alles 1920. aastal.
    26. jaanuaril 1921 tunnustas viiest riigist: Ühendkuningriigist, Prantsusmaalt, Itaaliast, Jaapanist ja Belgiast pärit Entente Ülemnõukogu Lätit de jure. See otsus tõi kaasa Lätis rahvusvahelise tunnustuse. Läti de jure tunnustamisega sai Läti riigist rahvusvahelise avaliku õiguse täieõiguslik subjekt.
    Emissiooni maht: 412 000
    Emissiooni aeg: 2021

    Lisa korvi

Näitan 13–24 tulemust 34-st