“Pulmapäev” 2020 – Austraalia 1 OZ 99,99% hõbemünt

Metall: hõbe 99,99%
Kaal: 2 oz (Troy oz)
Nimiväärtus 2$ (TVD)
Maksimaalne läbimõõt: 50,80 mm
Maksimaalne paksus: 4.80 mm
Maksimaalne tiraaž 2000
Viimistlus: Proof, värvitrükk, kullatis
Välja andja: Tuvalu
Avers: Ian Rank-Broadley kujundus H.M. Kuninganna Elizabeth II
Kujundaja: Natasha Muhl

Briti arheoloog Howard Carter avastas 1922. aastal Egiptuse Kuningate orust kuningas Tutanhamoni peaaegu 3500-aastase haua, mis tekitas ülemaailmse sensatsiooni. Noore vaarao mumifitseerunud säilmetele toetus kullast peenelt valmistatud ja ehitud surimask. Kulda pidasid muistsed egiptlased jumalate nahaks.

Tutanhamoni tuntus põhineb tänapäeval kahel asjaolul. Esiteks läks ta ajalukku oma isa radikaalse usureformi hülgajana. Teiseks avastati tema haud peaaegu täiesti puutumatuna, see on kõige paremini säilinud Vana-Egiptuse kuninglik haud ja sellepärast on ajaloolased saanud Tutanhamonit paremini tundma õppida kui teisi Egiptuse kuningaid.

Tehnilised andmed:
Hõbe: 92,5%
Kaal: 20 g
Läbimõõt: 38.61 mm
Nimiväärtus: 5 dollarit
Kvaliteet: Proof
Tiraaž: 2 500 tk
Väljalaskeaasta: 2013.a.
Pakend: kinkekarbis

“Ninasarvik” on üks Düreri populaarsemaid puulõikeid, mille kunstnik avaldas suuretiraazilise lendlehena. Pilt põhineb 1515 aastast kirjalikul kirjeldusel ja visandil, mille tegi üks tundmatu kunstnik India ninasarvikust, kes toodi Lissaboni samal aastal. Ninasarvik oli Kambodza kuninga kink Portugali kuningas Manuel I-le. 1516 aasta alguses kinkis Manuel I ninasarviku Rooma paavst Leo X edasi, kuid laevahuku tagajärjel Itaalia rannikuvetes loom suri ja jõudis Rooma topisena. Selle kirja põhjal, millest Dürer on mõne rea trükkinud ka lehe ülemisse serva, lõigi ta ninasarviku, kellel mustrilise soomusega keha ja ähvardav sarv. Dürer ise ei näinud kunagi tõelist ninasarvikut, hukkunud ninasarvik oli esimene elav eksemplar Euroopas. 1577 aastal toodi Indiast uus eksemplar nimega Abada Portugali kuninga Sebastiani õukonda. Hiljem sai looma päranduseks Hispaania kuningas Philip II.

Albrecht Dürer (21. mai 1471 Nürnberg – 6. aprill 1528) oli saksa maalikunstnik ja graafik, renessansskunsti suurmeister samuti matemaatik ja teoreetik. Ta oli oma vanemate kolmas laps, peres oli kokku 14-18 last. Tema isa Albrecht Dürer seenior oli edukas kullassepp, tema sooviks oli, et ka pojast saaks kullassepp.
Albrecht Dürer on loonud õlimaale, joonistusi ja akvarelle. Tema loomingu tähtsaimaks osaks on graafika. Ta viljeles puu- ja vaselõiget. Tema töid iseloomustab detailirohkus ja peenus. Ta kujutas jõuliselt ja väljendusrikkalt kodumaa ja ajastu vastuolusid. Peaaegu kõigis tema töödes võib märgata kahe pooluse – hea ja kurja, valguse ja pimeduse, mõistuse ja tumedate jõudude võitlust.