Härja aasta 2021 pöörleva sisuga 1 oz 99,99% hõbemünt

Tehnilised andmed:
Hõbe: 92,5%
Kaal: 20 g
Läbimõõt: 38.61 mm
Nimiväärtus: 5 dollarit
Kvaliteet: Proof
Tiraaž: 2 500 tk
Väljalaskeaasta: 2013.a.
Pakend: kinkekarbis

“Ninasarvik” on üks Düreri populaarsemaid puulõikeid, mille kunstnik avaldas suuretiraazilise lendlehena. Pilt põhineb 1515 aastast kirjalikul kirjeldusel ja visandil, mille tegi üks tundmatu kunstnik India ninasarvikust, kes toodi Lissaboni samal aastal. Ninasarvik oli Kambodza kuninga kink Portugali kuningas Manuel I-le. 1516 aasta alguses kinkis Manuel I ninasarviku Rooma paavst Leo X edasi, kuid laevahuku tagajärjel Itaalia rannikuvetes loom suri ja jõudis Rooma topisena. Selle kirja põhjal, millest Dürer on mõne rea trükkinud ka lehe ülemisse serva, lõigi ta ninasarviku, kellel mustrilise soomusega keha ja ähvardav sarv. Dürer ise ei näinud kunagi tõelist ninasarvikut, hukkunud ninasarvik oli esimene elav eksemplar Euroopas. 1577 aastal toodi Indiast uus eksemplar nimega Abada Portugali kuninga Sebastiani õukonda. Hiljem sai looma päranduseks Hispaania kuningas Philip II.

Albrecht Dürer (21. mai 1471 Nürnberg – 6. aprill 1528) oli saksa maalikunstnik ja graafik, renessansskunsti suurmeister samuti matemaatik ja teoreetik. Ta oli oma vanemate kolmas laps, peres oli kokku 14-18 last. Tema isa Albrecht Dürer seenior oli edukas kullassepp, tema sooviks oli, et ka pojast saaks kullassepp.
Albrecht Dürer on loonud õlimaale, joonistusi ja akvarelle. Tema loomingu tähtsaimaks osaks on graafika. Ta viljeles puu- ja vaselõiget. Tema töid iseloomustab detailirohkus ja peenus. Ta kujutas jõuliselt ja väljendusrikkalt kodumaa ja ajastu vastuolusid. Peaaegu kõigis tema töödes võib märgata kahe pooluse – hea ja kurja, valguse ja pimeduse, mõistuse ja tumedate jõudude võitlust.

Tehnilised andmed:
Metall: 92,5% hõbe
Nimiväärtus: 10 dollarit
Kaal: 50 g
Mõõtmed: 42 x 42 mm
Kvaliteet: Proof
Tiraaž: 999tk
Väljaandja : Palau Vabariik 2014

Klaastiibadega liblikas (Greta oto) on esimene münt ainulaadsest ja imelisest seeriast, mida ehib klaasist lisand. Klaastiibadega liblikas on üks erilisemaid liblikaid planeedil, kuid seda mitte ereda värvuse ega kordumatu kuju poolest, vaid hoopis peaaegu läbipaistvate tiibade pärast. Hõbemündi tagaküljel on kujutatud liblikas oma looduslikus elupaigas – lillede vahel. Läbipaistvad tiivad on klaasist ning liblika värvilised osad on kujundatud nii nagu ehtsal liblikal. Esiküljel domineerivad samuti tiivad kaunil looduslikul taustal ning väljalaskeaasta, nimiväärtus sõnadega ja Palau Vabariigi vapp.