fbpx

Tootekategooriad

Home » Pood » Sloveenia 2€ 2021 juubelimünt – Carniola provintsiaalmuuseumi asutamise 200. aastapäev

france-21-Paris-om
port2021EU
Sloveenia 2€ 2021 juubelimünt – Carniola provintsiaalmuuseumi asutamise 200. aastapäev

Sloveenia 2€ 2021 juubelimünt – Carniola provintsiaalmuuseumi asutamise 200. aastapäev

€4,90

Motiiv: Carniola provintsiaalmuuseumi asutamise 200. aastapäev
Kirjeldus: Carniola provintsiaalmuuseum on Sloveenia vanim muuseum. Mündil on kujutatud muuseumi endised nimed, mis on loetletud ringikujuliselt ja ulatuvad tagasi Austria-Ungari kaksikmonarhia traditsioonilisse pärandisse.
Mündi välisringil on kujutatud Euroopa Liidu lipu 12 tähte.
Emissiooni maht: 991 000 münti
Emissiooni aeg: 2021a.

Laos

Tootekood: 9789949216736 Kategooria:

Seotud tooted

  • soome2021
    soome2021
    Kiirvaade
    2021 Soome 2€ 2021 juubelimünt – Ajakirjandus €8,90

    Motiiv: Vaba ajakirjandus Soome demokraatia toetaja.
    Emissiooni maht: 800 000
    Emissiooni aeg: 2021

    Lisa korvi
  • laeti-2021
    laeti-2021-2
    Kiirvaade
    2021 Läti 2€ 2021 juubelimünt – 100.aastat Läti tunnustamisest de jure €35,00

    Motiiv: 100.aastat Läti tunnustamisest de jure (mündikaardil)
    Läti kuulutas iseseisvuse välja 18. novembril 1918; Vabadussõda aga jätkus ja põhiseaduse assamblee valiti alles 1920. aastal.
    26. jaanuaril 1921 tunnustas viiest riigist: Ühendkuningriigist, Prantsusmaalt, Itaaliast, Jaapanist ja Belgiast pärit Entente Ülemnõukogu Lätit de jure. See otsus tõi kaasa Lätis rahvusvahelise tunnustuse. Läti de jure tunnustamisega sai Läti riigist rahvusvahelise avaliku õiguse täieõiguslik subjekt.
    Emissiooni maht: 412 000
    Emissiooni aeg: 2021

    Lisa korvi
  • Belgia-21-Karl-V
    0111346-main-or-3-jpg
    Kiirvaade
    2021 Belgia 2€ 2021 juubelimünt – 500a. Karl V müntide vermimisest €19,90

    Teema: 500a. Karl V müntide vermimisest (mündikaardil)
    24. veebruaril 1500 näeb Gentis Prinsenhofis ilmavalgust Karl V. Sellest ajast kuni oma surmani 1558. aastal saab noorest printsist üks kõigi aegade suurimaid valitsejaid.
    Nagu tõelisele keisrile kohane, ihkab Karl Suur loomulikult oma münti, mis kannab tema nime. Ja nii ilmuski 1521. aastal kuldne Caroluse gilder. Hiljem 1540. aastal järgneb hõbedane Carolus. Charles V on peaaegu alati kujutatud kuldvillaku ordeniga kaelas, mis on eksklusiivse rüütelkonna sümbol.

    Mündil on kujutatud vasakule vaadates keiser Karl V (Carolus V) büst. Ta kannab talle iseloomulikku sametist renessansibaretti ja karusnahast ääristega kleiti. Tema kaelas ripub kuldvillaku ordeni ehtega kett. Ta vaatab kuldset Carolus Guldenit, münti, mis tähistab oma 5. sajandit.
    Emissiooni maht: 150 000 BU

    Lisa korvi