Sulge menüü

Venemaa Nikolai II 37,5 rubla 1902 – koopia

Tehnilised andmed:
Metall: Hõbe (999/1000)
Kullatis: (999/1000)
Läbimõõt: 25 mm
Kaal: 10 grammi
Vermimiskvaliteet: poleeritud plaat (PP)
KOLLEKTSIOON:MAAILMA KÕIGE KALLIMAD RAHAD MEENEMÜNTIDENA
Esikülg: Kahepealine kotkas ja rahvusvaheline märgis „copy“
Tagakülg: Tsaar Nikolai II portree
Vermitud: Berliini Rahapajas

Originaalmündi viimane teadaolev müügihind: 71 255 USA dollarit

Sõna rubla pärineb venekeelsest sõnast „rubitj”, mis tähistas suuremast hõbedakangist lõigatud tükki. Need hõbedatükid olid maksevahendina käibel Novgorodis, Moskvas ja mitmes muus Vene vürstiriigis kuni 14. sajandi lõpuni. Piklikke, umbes 200 grammi kaaluvaid (väärismetallisisaldus 859/1000) hõbedakange on esimest korda mainitud juba 13. sajandi ürikutes.

1534. aasta rahareformiga määrati kohustavalt rubla ja kopika suhe (1:100). Rubla jäi siiski vaid arvestuslikuks ühikuks – müntidena seda enam ei vermitud. Kuni 17. sajandi keskpaigani lasi Venemaa vajaminevad hõberahad tuua välismaalt. Euroopa taalreid kutsuti nimega „Jefimok” (Poolas „Joachimik”, Saksamaal „Joachimsthaler”). Alles Peeter Suure (1682–1725) poolt läbi viidud suur rahareform tegi Venemaa mahajäänud rahaoludele lõpu. Alates 1704. aastast vermitud uute hõberublade puhul järgiti euroopalikku standardit. Kuldseid üherublaseid münte vermiti ainult keisrinna Jelizaveta valitsusajal (aastani 1762) ning 1779. aastal Katariina Suure ajal. Teised tsaarid lasid vermida koguni kuni 15-rublaseid kuldrahasid. Sellestki suuremaid rublavääringus münte vermiti 18. ja 19. sajandil näidisteks, kuid ei lastud kunagi ringlusse. Nii juhtus ka tsaar Nikolai II kuldse 37,5-rublase mündiga aastast 1902. Neid Venemaa tähelepanuväärsemaid kuldrahasid vermiti vaid 255 eksemplari!

Tootekood: Nikolai 37,5 Kategooriad: ,

61.00

2 laos

Kirjeldus