Sulge menüü

Marie Curie – helendava efektiga 1oz 99,9% hõbemünt

Metall: 99,9 % hõbe
Diameeter: 38,61 mm
Kaal: 1 unts
Nimiväärtus: 50 vatut
Kvaliteet: proof
Tiraaž: 2500 tk

2014 aastal möödub 80. aastat Marie Curie surmast, hõbemünt on austusavaldus sellele legendaarsele teadlasele, kes sai 1903. aastal esimese naisena Nobeli preemia. 1911. aastal omistati talle see teist korda, ta on üks kolmest inimeset, kellele Nobeli preemia on antud kahel korral.
Hõbemünt on fluorestseeruva värvusega, mis annab mündile lummava pimedas helendava efekti. Mündil kujutatud kõrgreljeefne kivi sümboliseerib radioaktiivseid aineid, millega Marie Curie eksperimenteeris.

Tootekood: Marie Curie Kategooriad: ,

69.00

3 laos

Kirjeldus

Marie Curie (Maria Salomea Sklodawska-Curie) sündis 7. novembril 1867. aastal Poolas Varssavis. Tema isa õpetas gümnaasiumis füüsikat ja matemaatikat, ema pidas tütarlaste pansionaati. Marie lõpetas gümnaasiumi aastakäigu parimana. Et naistel oli tema kodumaal ülikoolis õppimine võimatu ja perekonna rahaline olukord ei võimaldanud algul õpinguid välismaal, siis töötas Marie mõned aastad guvernandi ja õpetajana ning toetas oma palgast õe Bronja meditsiiniõpinguid Pariisis.1891. aastal järgnes ta õele Pariisi ja õppis Sorbonne’is füüsikat ja matemaatikat.

Marie abiellus füüsik Pierre Curiega ja 1897. aastal sündis tütar Iréne. Doktoritöös käsitles ta äsja füüsikaprofessor Antonie Henri Becquereli avastatud uraani looduslikku radioaktiivsust. Tal õnnestus koos abikaasaga isoleerida radioaktiivsed elemendid polooniumi ja raadiumi, mille eest nad koos A. H. Becquereliga said Nobeli füüsikapreemia. 1904. aastal sündis teine tütar Eve. Pärast Pierre Curie õnnetut surma autoavariis 1906. aastal võttis Marie Curie üle tema professuuri Sorbonne’is. Ta uuris radioaktiivsuse füüsikaliste, keemiliste ja biologiliste omaduste mõju ning sai puhta raadiumi eraldamise ja selle omaduste uurimise eest Nobeli keemiapreemia. Tema loengud radioaktiivsuse kohta olid maailmakuulsad.

Veel üks saavutus oli raadiumiinstituudi loomine 1914.aastal, milles oli füüsika ja meditsiiniosakond. Füüsikaosakonna juhatamise võttis Marie Curie enda kanda. Esimese maailmasõja ajal organiseeris ta Punase Risti röntgeniteenistust, seadis sisse radioloogiajaamu, sõitis ise laatsarettidesse ja õpetas koos tütar Iréne’iga välja arste ja õdesid. Pärast sõja lõppu sai ta Ameerika ajakirjaniku Marie Mattingley-Meloney toetusel alustada taas uurimustööd oma instituudis.

Marie Curie suri 4. juulil 1934. aastal Šveitsis, surma põhjustas liigne radioaktiivsus, millega oli aastaid kokkupuutunud. Teadmata kui ohtlikud need ained tervisele on kandis ta katseklaase tihti kitli taskus. Tema päevikud kiirgavad tänaseni radioaktiivsust.  1955. aastal toimus Marie ja Pierre Curie ümbersängitamine Pariisi Panteoni. Nende tütar Iréne Joliot-Curie ja tema mees Frédéric, kes nagu Iréne’i vanemad tegid koos uurimustööd, said 1935. aastal Nobeli keemiapreemia kunstliku radioaktiivsuse avastamise eest.