Sulge menüü

Maailma Kuklapoolel – “Kullapalavik” Austraalia 2014 1/4 untsine kuldmünt

Metall: 99,99 kuld
Kaal: 7,777 grammi
Max diameeter: 20,60mm
Max paksus 2 mm
Nimiväärtus: 25 Austraalia dollarit
Tiraaz: 1000tk
Väljaandja: The Perth Mint 2014
Disain: Wade Robinson

Kuldmündi tagaküljel on kujutatud kahte kullaotsijat oja põhja sõelumas. Ülaservas tekst “THE LAND DOWN UNDER” (Maailma kuklapoolel), mündi kaal “1/4 OZ” ja kullasisaldus “9999 GOLD”. Vasakul The Perth Minti tähis “P”. Esiküljel Ian Rank-Broadley kujutis HM Kuninganna Elizabeth II, nimiväärtus, aastaarv.Kuldmünt on Austraalia maakaardi kujulises lateksist karbis, kaasas sertifikaat.

Tootekood: Kullapalavik2014 Kategooria:

499.00

1 laos

Kirjeldus

Austraalia manner on kuulus ja ajalooline 1851 aasta kullapalaviku poolest, see päästis valla perioodi radikaalsest muutumisest kauges Briti koloonias. Elanikkond ja majandus kasvas enneolematu kiirusega, luues uusi linnu, suurlinnu, kultuuri, kaubanduse ja infrastruktuuri näiliselt üleöö.
Kuigi üksikud teateid kulla leidmisest tuli juba 1820 aastal algas tõeline kullapalavik 1851 aasta veebruaris kui Edward Hammond Hargraves avastas kulda Uus Lõuna-Walesist Bathursti lähedalt veesilmast. Ta nimetas leiukoha Ophiriks ning teatas oma leiust võimudele, seejärel määrati Hargraves “Maa Volinikuks” teda premeeriti 10 000 dollari ja eluaegse pensioniga. Hargraves poleks osanud ealeski aimata kui tähtis tema avastus oli, 1852 aastal kaevandati ainuüksi Ophirist 26,4 tonni (850 000 untsi) kulda, mis oli tilk meres. Sellele järgnes meeletu jaht, mis haaras endaga kaasa kogu riigi.
Vaatamata sellele, et kulda leiti kogu Austraaliast ning Austraaliast sai sajandivahetusel suurim kulla tootja oli pool kogu toodangust kaevandatud Lääne-Austraaliast. Lääne-Austraalias Kalgoorlies avastas kulda esimesena 1893 aastal Patrick Hannan.
Ajavahemikus 1851 – 1871 Austraalia rahvaarv kolmekordistus 430 tuhandelt inimeselt 1,7 miljonile inimesele. Kullapalaviku mõju riigi majandusele, arengule ja rahvastikule oli hämmastav. Tulemuseks olid rahanduslik eluvõimelisus, infrastruktuuri areng, kohaliku seadusandluse ja poliitika tekkimine, sisserändajad tõid kaasa uued oskused, elukutsed ja kultuurilise mitmekesisuse.