Sulge menüü

Kreeka Dekadrahm, 470 eKr – koopia

Tehnilised andmed:
Metall: Hõbe (999/1000)
Läbimõõt: 40mm
Kaal: 20 grammi
Vermimiskvaliteet: poleeritud plaat (PP)
KOLLEKTSIOON:MAAILMA KÕIGE KALLIMAD RAHAD MEENEMÜNTIDENA
Esikülg: Ateena vapilind öökull ja rahvusvaheline märgis „copy“
Tagakülg: Kiivriga jumalanna Athena
Vermitud: Berliini Rahapajas

Originaalmündi väärtus: 669 328 USA dollarit

Euroopas käibiva raha kõige vanemaks vormiks on mündid, mis erinevad eelnevalt kasutusel olnud metallkangidest piltkujutiste ja kindlaksmääratud kaalu poolest. Euroopa mündi tekkeloo juured ulatuvad läänepoolse Väike-Aasiani, mida 7. sajandil eKr asustasid kreeklased. Maailma kõige esimesed mündid olid vaid ühelt poolelt pildiga ning valmistatud looduslikust kulla-hõbedasulamist.

6. sajandil eKr hakkas müntide vermimine Kreekas laiemalt levima ning olulist rolli mängisid sealjuures kauplemiskeskused nagu Aigina saar, Ateena ja Kórinthos. Kuna Kreeka peamistes kauplemiskeskustes kehtisid sageli erinevad mõõtühikud, tekkisid konkureerivad mündisüsteemid. Samas kui kõige vanematel müntidel kujutati eeskätt loomi, siis Kreeka linnriikide müntidel kujutati selles konkreetses kohas kummardatavaid jumalusi või nendega seotud sümboleid. Lisaks tavapärastele hõbedrahmidele olid tollal käibel ka poolesed (hemi-), kahekordsed (di-), neljakordsed (tetra-) ja kümnekordsed (deka-) drahmid. Kuulsaks said ennekõike Ateenast, Vana-Kreeka kõige tähendusrikkamast linnast pärit öökullimotiiviga hõbedrahmid. Sarnaselt uusversiooniga oli nende müntide esiküljel kujutatud Zeusi tütre ja Ateena linna kaitsejumalanna Athena kiivrit kandvat pead. Tagakülge ehtis Ateena linnriigi vapilinnuna tuntuks saanud öökull. Kõige väärtuslikum 10-drahmine originaalmünt müüdi 1974. aastal oksjonil rekordilise hinnaga enam kui 800 000 Šveitsi franki.

Tootekood: Drahm Kategooriad: ,

59.00

3 laos

Kirjeldus