Sulge menüü

Austraalia loomad 2013 – viiest 1-untsisest värvitrükis 99,9% hõbemündist komplekt

Tehnilised andmed:
Hõbe: 99,9 %
Kaal: 5 x 31,135 g
Läbimõõt: 40,60 mm
Paksus: 4,00 mm
Väljalaskeaasta: 2013
Nimiväärtus: 1 dollar (AUD)
Tiraaž: 1500

Austraalia 2013.a.hõbemündikomplekti kuulub 5 põnevat loomamünti.

Tootekood: AustrSet Kategooriad: ,

299.00

3 laos

Kirjeldus

Känguru kuulub superperekonda “macropodoidea”, mis tähendab suurejalgset. Isaslooma maksimumkaal võib olla kuni 60 kg, ning pikkus kuni 2m. Liigub hüpates mõõdukal kiirusel, mis on energiasäästlikum kui jooksmine. Kängurude tiinus kestab kõigest 36 päeva, emsaloomadel on kõhul paun, kuhu pojad jäävad 11 kuuks. Pärast poegade sündi paarituvad väga kiiresti uuesti. Uus embrüo ei hakka enne arenema, kui eelmine poeg on peaaegu valmis paunast lahkuma või sureb. Kängurud elavad kõikides Austraalia piirkondades, nii külma kliimaga regioonides kui ka kõrbetasandikel samuti troopilistes vihmamaetsades, rannikualadel ja sisemaal.

Koaala on üks Austraalia tuntumaid loomi. Koaala on kukkurloom ja toitub ainult kummipuu- või eukalüptilehtedest, saades nendest kogu eluks vajaliku vee. Koaaladel on teravad küünised ja nad suudavad klammerduda ka täiesti sileda puukoore külge ning ronida üles toidu poole. Koaalad võivad kasvada kuni 85 cm pikkuseks. Nende suurem levik on Ida-Austraalias. Emastel koaaladel on korraga üks järglane. Emaslooma kukkur avaneb tahapoole ja selle ava on suunatud enamasti maapinna poole. Kuigi see tundub ohtlik, ei kuku noored koaalad sealt kunagi välja.

/* Style Definitions */
table.MsoNormalTable
{mso-style-name:”Table Normal”;
mso-tstyle-rowband-size:0;
mso-tstyle-colband-size:0;
mso-style-noshow:yes;
mso-style-parent:””;
mso-padding-alt:0cm 5.4pt 0cm 5.4pt;
mso-para-margin:0cm;
mso-para-margin-bottom:.0001pt;
mso-pagination:widow-orphan;
font-size:10.0pt;
font-family:”Times New Roman”;
mso-ansi-language:#0400;
mso-fareast-language:#0400;
mso-bidi-language:#0400;}

Emu – Austraalias võib neid lennuvõimetuid linde kõikjal kohata, kuigi ta väldib tihedalt asustatud alasid, tihedaid metsi ja kuivi alasid. Farmides kasvatatakse emusid nende liha, sulgede ja emuõli saamiseks. Austraalias elab 625 000–725 000 isendit ning nende arvukus on püsinud stabiilsena.

/* Style Definitions */
table.MsoNormalTable
{mso-style-name:”Table Normal”;
mso-tstyle-rowband-size:0;
mso-tstyle-colband-size:0;
mso-style-noshow:yes;
mso-style-parent:””;
mso-padding-alt:0cm 5.4pt 0cm 5.4pt;
mso-para-margin:0cm;
mso-para-margin-bottom:.0001pt;
mso-pagination:widow-orphan;
font-size:10.0pt;
font-family:”Times New Roman”;
mso-ansi-language:#0400;
mso-fareast-language:#0400;
mso-bidi-language:#0400;}

Normal
0
21

false
false
false

MicrosoftInternetExplorer4

Täiskasvanud lind on 1,5–1,9 m kõrge ja kaalub kuni 45–55 kg

/* Style Definitions */
table.MsoNormalTable
{mso-style-name:”Table Normal”;
mso-tstyle-rowband-size:0;
mso-tstyle-colband-size:0;
mso-style-noshow:yes;
mso-style-parent:””;
mso-padding-alt:0cm 5.4pt 0cm 5.4pt;
mso-para-margin:0cm;
mso-para-margin-bottom:.0001pt;
mso-pagination:widow-orphan;
font-size:10.0pt;
font-family:”Times New Roman”;
mso-ansi-language:#0400;
mso-fareast-language:#0400;
mso-bidi-language:#0400;}

. Ta suudab joosta pikka maad, lühikest aega suudab ta arendada kiirust kuni 50 km/h. 

/* Style Definitions */
table.MsoNormalTable
{mso-style-name:”Table Normal”;
mso-tstyle-rowband-size:0;
mso-tstyle-colband-size:0;
mso-style-noshow:yes;
mso-style-parent:””;
mso-padding-alt:0cm 5.4pt 0cm 5.4pt;
mso-para-margin:0cm;
mso-para-margin-bottom:.0001pt;
mso-pagination:widow-orphan;
font-size:10.0pt;
font-family:”Times New Roman”;
mso-ansi-language:#0400;
mso-fareast-language:#0400;
mso-bidi-language:#0400;}

Normal
0
21

false
false
false

MicrosoftInternetExplorer4

Looduses elavad 10–20 aasta vanuseks, vangistuses võivad kauemgi elada. Isaslind ehitab maa peale okstest, rohust ja puukoorest pesa. Ühte pessa muneb kuni 3 emaslindu, igaüks muneb 5–15 muna, üks muna kaalub 800 grammi. Poegi haub ja nende eest hoolitseb isaslind.

/* Style Definitions */
table.MsoNormalTable
{mso-style-name:”Table Normal”;
mso-tstyle-rowband-size:0;
mso-tstyle-colband-size:0;
mso-style-noshow:yes;
mso-style-parent:””;
mso-padding-alt:0cm 5.4pt 0cm 5.4pt;
mso-para-margin:0cm;
mso-para-margin-bottom:.0001pt;
mso-pagination:widow-orphan;
font-size:10.0pt;
font-family:”Times New Roman”;
mso-ansi-language:#0400;
mso-fareast-language:#0400;
mso-bidi-language:#0400;}

Normal
0
21

false
false
false

MicrosoftInternetExplorer4

Isane pöörab kümme korda päevas pesas mune ringi. Vastkoorunud emutibud on 12 cm pikad. Nad on sünnist saadik aktiivsed ja lahkuvad mõne päeva jooksul pesast. Isane jääb tibudega kokku umbes 7 kuuks, ta kaitseb neid ja õpetab toitu leidma. Tibud kasvavad kiiresti ja on juba 5-6 kuu vanuselt sama suured kui täiskasvanud.

/* Style Definitions */
table.MsoNormalTable
{mso-style-name:”Table Normal”;
mso-tstyle-rowband-size:0;
mso-tstyle-colband-size:0;
mso-style-noshow:yes;
mso-style-parent:””;
mso-padding-alt:0cm 5.4pt 0cm 5.4pt;
mso-para-margin:0cm;
mso-para-margin-bottom:.0001pt;
mso-pagination:widow-orphan;
font-size:10.0pt;
font-family:”Times New Roman”;
mso-ansi-language:#0400;
mso-fareast-language:#0400;
mso-bidi-language:#0400;}

Kookaburra on maailma suurim jäälind. Ta on tuntud oma hääle poolest, mis kõlab üleloomulikult ja valjult nagu jäljendataks inimese naeru – heasüdamlik, kuid üsna hüsteeriline. Kookaburrad ei ole otseselt veelinnud nende elupaiku võib leida nii niisketes metsades, kuivades savannides kui ka äärelinnades ja elamurajoonides kõrgete puude või voolava vee läheduses – paikades, kus on võimalik lihtsalt toitu hankida. Sydney 2000 Olümpiamängude üks maskottidest oli kookaburra Olly.

Nokkloom on väike poolveelise eluviisiga imetaja. Ta on üks kummalisemaid imetajaid, sest ta muneb. Ta näeb välja nagu kopra, roomaja ja pardi ristand, jalad meenutavad saarma jalgu. Nahk on väga tundlik. Kehakuju on lapik ja voolujooneline. Tihe helepruun karv, mis ei lase vett läbi, katab kogu keha, välja arvatud “nokk” ja jalad. Kehapikkus on 30…40 cm, kuni 60 cm. Sellest 10…15 cm moodustab labidakujuline saba. Isased kaaluvad umbes 2 kg, emased umbes 1 kg. Igal jalal on viis varvast, mis on ühendatud ujulestaga. Sabasse kogub nokkloom tagavararasva, mida ta kasutab haudumise või põua ajal. Täidlane saba annab tunnistust nokklooma heast terviklikust seisundist. Isasel nokkloomal on kummalgi tagajalal pahkluu kõrgusel umbes 15 mm pikkune liikuv kandluu – mürgikannus. Et seda nähtavasti toodetakse ainult paaritumise ajal, siis arvatakse, et seda kasutatakse eeskätt võitluses paaritumisvalmi emase pärast. Mürk ei ole inimesele surmav, kuid põhjustab valulikku (algul väga valulikku) paistetust, mis võib kesta kuid. Nokkloom on öise ja üksildase eluviisiga. Vangistuses on nokkloom elanud kuni 17 aasta vanuseks, looduses elavad 10…15 aastaseks. Nokkloom on bioloogilise kurioosumi sümbol, känguru ja koaala kõrval üks Austraalia fauna iseloomulikumaid esindajaid. Tema kujutis on Austraalia 20-sendise mündi tagaküljel. Sydney 2000 Olümpiamängude üks maskottidest oli nokkloom Syd.

Kõikide müntide esiküljel on kujutatud Tema Majesteet kuninganna Elizabeth II portree ja mündi nimiväärtus.
Komplekt on pakendatud puidust kinkekarpi, kaasas nummerdatud sertifikaat.