Категории

 

 

 

 

 

 

 

Копии самых дорогих монет мира - Серия

Сортировать по:
Показать как: список / сетку
Austr
20- kuldna kullaproov Keiser Franz Joseph I, 1855

Tehnilised andmed:
Metall: Hõbe (999/1000)
Kullatis: (999/1000)
Läbimõõt: 25 mm
Kaal: 10 grammi
Vermimiskvaliteet: poleeritud plaat (PP)
KOLLEKTSIOON:MAAILMA KÕIGE KALLIMAD RAHAD MEENEMÜNTIDENA
Esikülg: Kroonitud kahepealine kotkas ja
rahvusvaheline märgis „copy
Tagakülg: Keiser Franz Joseph I portree
Vermitud: Berliini Rahapajas


Originaalmündi väärtus: 16 468 USA dollarit

Austria keisririik asutati 11. augustil 1804, kaks aastat enne (Saksa Rahva) Püha Rooma riigi lõppemist, viimase ühise Saksa keisri, Franz II pärandatava monarhiana. Austria keisririik võttis üle Saksa-Rooma riigi sümbolid: musta-kuldse lipu ja kahepealise kotka. Kotka rinnasildile lisati üksnes Habsburgide-Lotringite dünastia vapp. Franz Joseph sündis Viin-Schönbrunnis 18. augustil 1830. aastal ja tema ema, Baieri printsess ertshertsoginna Sophie kasvatas teda juba lapsest peale valitsejaks. Keisrinna Elisabethi („Sissi”) hilisem abikaasa asus troonile juba 18-aastaselt. Temast pidi saama kõige pikema valitsusajaga monarhiriigi keiser.

Franz Joseph I valitsusajal, 1854. aastal, viidi ellu esimene mündireform ja kaaluti kuldvääringu kasutuselevõttu Austrias, mida toetas finantsminister vabahärra von Bruck. 1855. aastal lasi viimane valmistada Viinis (mündil tähis „A”) kullaproovid 5-, 10- ja 20-kuldnale. Nendest ainueksemplaridest ei saanud aga kunagi münte ning kuuluvad tänapäeval Austria suurimate harulduste hulka. Enne nende müntide üllatavat müüki 1993. aastal Zürichis toimunud oksjonil ei mainitud neid rohkem kui 100 aasta jooksul mitte üheski numismaatikaraamatus, rääkimata sellest, et neid oleks mõnel oksjonil pakutud. Hinnaga kuni 20 000 franki on nad käesoleval hetkel ka selgelt alahinnatud. Esiküljel on kujutatud Franz Joseph I profiili, tagaküljel Austria kahepealist kotkast ning Habsburgide dünastia vappi: vasakul seisev lõvi (Habsburgide dünastia), keskel tala (Austria) ja paremal pool risttala Lotringite dünastia kolme kotkaga.
49,00 € (20%)
61,00 €
Centen 1609
Tehnilised andmed:
Metall: Hõbe (999/1000)
Kullatis: (999/1000)
Läbimõõt: 25 mm
Vermimiskvaliteet: poleeritud plaat (PP)
KOLLEKTSIOON:MAAILMA KÕIGE KALLIMAD RAHAD MEENEMÜNTIDENA
Esikülg: Riigisümbol kotkaga ja
rahvusvaheline märgis „copy“
Tagakülg: Hispaania/Portugali vapikilp
Vermitud: Berliini Rahapajas

Originaalmündi väärtus: 1 140 000 USA dollarit

AINULAADNE MAAILMATÄHTSUSEGA KULLAST AINUEKSEMPLAR
„Centén” on hispaaniakeelne nimetus haruldastele kuldmüntidele, mida vermiti 100-kordses väärtuses tavaliste müntide kujul.
Tegemist on suure kuldmündiga (läbimõõt ligikaudu 71 mm) 100 eskuudo väärtuses ja originaalkaaluga ligikaudu 338 grammi, mille Hispaania kuningas Felipe III (1598–1621) lasi 1609. aastal Segovias vermida.
Sellised mündid olid mõeldud kingituseks saadikutele, aadlikele ja kuningliku perekonna liikmetele. Nende kujundus ei erinenud tolleaegsetest kuld-eskuudodest, kuid siiski on selle ainulaadse eksemplari näol tegu suurima mündiga omasuguste seas. Habsburgide keiser Karl V, kes oli samas ka Hispaania kuningas Carlos I, võttis 1537. aastal eskuudo kasutusele mündina, millest sai kiiresti kogu Hispaania kuningriigis aluseks võetav kuldmünt.
Ligikaudu 30 aastat hiljem valmistas Karli järeltulija Felipe III topelt-eskuudo, mis levis kaubavahetuse mündina üle kogu Euroopa ja oli eeskujuks paljudele kuldmüntidele Euroopa mandril. „Centéni” esiküljel on kõigi Hispaania kuningavõimu alla kuuluvate piirkondade vapikilp. Nende seas ka Portugal (personaalunioon) ja Napoli kuningriik, millega on 1503. aastast alates seotud Hispaania nõue Jeruusalemma kuninga tiitlile, mida sümboliseerib rist mündi tagaküljel.
2009. aasta oktoobris saavutas ainueksemplar, mis seni oli olnud eravalduses, Hispaania oksjonikoja Aureo & Calico oksjonil Barcelonas rekordilise hinna 1 140 000 USA dollarit (800 000 eurot). Seetõttu arvatakse Felipe III münti „Centén” maailma kõige haruldasemate ja väärtuslikemate müntide hulka.
49,00 € (20%)
61,00 €
Dexter
Tehnilised andmed:
Metall: Hõbe (999/1000)
Läbimõõt: 40mm
Kaal: 20 grammi
Vermimiskvaliteet: poleeritud plaat (PP)
KOLLEKTSIOON:MAAILMA KÕIGE KALLIMAD RAHAD MEENEMÜNTIDENA
Esikülg: Kotkavapp ja rahvusvaheline märgis „copy
Tagakülg: Vabadusejumalanna Liberty
Vermitud: Berliini Rahapajas

„Dexter dollar“ 1804 Ameerika ÜHENDRIIKIDE KALLEIM HÕBEDOLLAR
Dexter dollar on Ameerika Ühendriikides tuntud ka nimega „ draped bust dollar“ (kaetud büstiga dollar) olles üks 15-st USA hõbedollarist aastaarvuga 1804. Mündile nime andnud James Vila Dexter ostis 1885.aastal ühe sellise harulduse oksjonil 1000 dollari eest, tõstes nõnda sootuks uuele kõrgusele piiri, kui palju võib maksta numismaatillise väärtusega mündi eest. Pärast seda on selle ihaldatud harulduse eest makstud oksjonitel üha meeletumaid summasid.

USA allikate kohaselt on fakt see, et ühtegi 1804. aastal vermitud hõbedollarit pole tegelikult olemas – need vermiti oluliselt hiljem.
15-st kaheksa pärinevad 1834 või 1835 aastast. 1858. aastal vermiti veel (ebaseaduslikke) münte. Kõik need – ühe erandiga – leiti ja sulatati üles. Ainus allesjäänud münt asub praegu kuulsa Smithsonia Institute´i mündikogus. Kolmas partii, teadaolevalt kokku 6 eksempalri vermiti aastal 1859 või 1860.

Viimati vahetas aastaarvu 1804 kandev hõbedollar omanikku 1999. aastal oksjonil enam kui 4 miljoni USA dollari eest. Seda hinda arvestades on "Dexter" dollar praegu kalleim hõberaha maailmas!

49,00 € (20%)
61,00 €
Drahm
Tehnilised andmed:
Metall: Hõbe (999/1000)
Läbimõõt: 40mm
Kaal: 20 grammi
Vermimiskvaliteet: poleeritud plaat (PP)
KOLLEKTSIOON:MAAILMA KÕIGE KALLIMAD RAHAD MEENEMÜNTIDENA
Esikülg: Ateena vapilind öökull ja rahvusvaheline märgis „copy“
Tagakülg: Kiivriga jumalanna Athena
Vermitud: Berliini Rahapajas

Originaalmündi väärtus: 669 328 USA dollarit

Euroopas käibiva raha kõige vanemaks vormiks on mündid, mis erinevad eelnevalt kasutusel olnud metallkangidest piltkujutiste ja kindlaksmääratud kaalu poolest. Euroopa mündi tekkeloo juured ulatuvad läänepoolse Väike-Aasiani, mida 7. sajandil eKr asustasid kreeklased. Maailma kõige esimesed mündid olid vaid ühelt poolelt pildiga ning valmistatud looduslikust kulla-hõbedasulamist.

6. sajandil eKr hakkas müntide vermimine Kreekas laiemalt levima ning olulist rolli mängisid sealjuures kauplemiskeskused nagu Aigina saar, Ateena ja Kórinthos. Kuna Kreeka peamistes kauplemiskeskustes kehtisid sageli erinevad mõõtühikud, tekkisid konkureerivad mündisüsteemid. Samas kui kõige vanematel müntidel kujutati eeskätt loomi, siis Kreeka linnriikide müntidel kujutati selles konkreetses kohas kummardatavaid jumalusi või nendega seotud sümboleid. Lisaks tavapärastele hõbedrahmidele olid tollal käibel ka poolesed (hemi-), kahekordsed (di-), neljakordsed (tetra-) ja kümnekordsed (deka-) drahmid. Kuulsaks said ennekõike Ateenast, Vana-Kreeka kõige tähendusrikkamast linnast pärit öökullimotiiviga hõbedrahmid. Sarnaselt uusversiooniga oli nende müntide esiküljel kujutatud Zeusi tütre ja Ateena linna kaitsejumalanna Athena kiivrit kandvat pead. Tagakülge ehtis Ateena linnriigi vapilinnuna tuntuks saanud öökull. Kõige väärtuslikum 10-drahmine originaalmünt müüdi 1974. aastal oksjonil rekordilise hinnaga enam kui 800 000 Šveitsi franki.






49,00 € (20%)
61,00 €
Inglism.
Coenwulfi kuldpenn, 805 pKr

Tehnilised andmed:
Metall: Hõbe (999/1000)
Kullatis: (999/1000)
Läbimõõt: 25 mm
Kaal: 10 grammi
Vermimiskvaliteet: poleeritud plaat (PP)
KOLLEKTSIOON:MAAILMA KÕIGE KALLIMAD RAHAD MEENEMÜNTIDENA
Esikülg: pealiskirjaga lillornament ja rahvusvaheline märgis „copy“
Tagakülg: Kuningas Coenwulfi portree
Vermitud: Berliini Rahapajas

Originaalmündi väärtus: 636 542 USA dollarit


Cenwulf (ka Coenwulf) oli kuni oma surmani 821. aastal pikka aega anglosaksi kuningriigi Mercia kuningas. Temast sai Mercia kuningas 796. aasta detsembris pärast eelkäija Ecgfrithi surma ja Coenwulf oli pärit kuningakoja kaugest suguvõsast. Tema valitsusaja alguses üksikutes osakuningriikides toimunud ülestõusude tulemusel sai Coenwulfist endiste Sussexi, Essexi, Ida-Anglia ja Kenti kuningriikide ülemvalitseja ja seeläbi kõige võimsam valitseja Britannias.

2001. aastal leidis hobi-aardekütt piki Iveli jõekest Bedfordshire’is kulgeva teeraja äärest vaid mõnesentimeetrise mullakihi alt metallidetektori abil nn mancus’e, Coenwulfi ajast pärit anglosaksi kuldmündi. Selle hämmastavalt hästi säilinud 4,33-grammise kuldtüki leid oli sensatsiooniline ja seda peetakse tänaseni briti numismaatikute kõige olulisemaks leiuks viimase 100 aasta jooksul! Sellest haruldasest 30-pennisest kuldmündist on teada vaid 8 eksemplari. Peale selle on mancus kõige varasem kuldmünt, mis anti käibiva maksevahendina välja inglise valitseja nimel. Kuldmündi esiküljel on kujutatud Coenwulfi portreed, tagaküljel asuv kirje „DE VICO LUNDONIE” viitab Londoni päritolule. 2004. aastal müüdi see eksemplar Londonis Spinki oksjonil rekordilise hinnaga 350 000 naela. Seega kuulub see üle 1200 aasta vanune kuldpenn briti kõigi aegade kõige kallimate ja väärtuslikumate müntide hulka!

49,00 € (20%)
61,00 €
IslDin
Islamimaailma esimene kuldmünt

Tehnilised andmed:
Islami kuld-dinaar, 696 pKr
Metall: Hõbe (999/1000)
Kullatis: (999/1000)
Läbimõõt: 25 mm
Kaal: 10 grammi
Vermimiskvaliteet: poleeritud plaat (PP)
KOLLEKTSIOON:MAAILMA KÕIGE KALLIMAD RAHAD MEENEMÜNTIDENA
Esikülg: Koraan (nr.112) ja rahvusvaheline märgis „copy“
Tagakülg: Koraan (IX, v.33)
Vermitud: Berliini Rahapajas

Originaalmündi väärtus: 516 929 USA dollarit

Abd al-Malik (ibn Marvan, Marwan I poeg) oli Umayyadide dünastia üks kõige tähendusrikkamaid kaliife, kes valitses 7.–8. sajandil pKr Süürias, Palestiinas ja Egiptuses. Teda seostatakse Jeruusalemma kuulsa Kaljukiriku ehitamisega ning tema teenetega on seotud ka islami mündi tekkelugu. Oma raha-ajaloo esimestel aastatel võtsid araablased kasutusele vallutatud riikide mündid, hiljem võeti Araabia raha eeskujuks riigi idapoolsetes osades Iraani hõbemündid, ülejäänud osades Bütsantsist (tänane Istanbul) pärit kristlikud mündid. Viimaste põhjal viidi läbi ka eksperimente oma kuldmüntide (dinaaride) vermimiseks.

Loomulikult ei olnud see pikas perspektiivis rahuldav lahendus. Eeskätt tegeles selle teemaga kaliif Abd al-Malik (valitseja aastatel 685–705 pKr), kes töötas välja oma nägemuse ühtsest Araabia mündisüsteemist kõigi islamimaailma moslemite jaoks. Kindel on see, et tema kuld-dinaari aastast 696 pKr (või islami kalendri järgi 77. aastast) võib nimetada ehtsaks islami mündiks, mis oli mitmete sajandite vältel eeskujuks paljudele teistele islami müntidele. Islami esimese kuldmündi esi- ja tagaküljel on tekstid ehk Püha Koraani peatükid, mis on kirjutatud araabia keeles, eesmärgiga võtta kasutusele araabia keel kõigi moslemite ühise keelena. 1989. aastal müüdi seni kõige paremini säilinud ja kogu maailmas kuulus eksemplar Zürichi oksjonil rekordilise hinnaga enam kui 500 000 Šveitsi franki. Seda münti peetakse kogu islamimaailma suurimaks varaks.



49,00 € (20%)
61,00 €
jeen
Tehnilised andmed:
Metall: Hõbe (999/1000)
Kullatis: (999/1000)
Läbimõõt: 25mm
Kaal: 10 grammi
Vermimiskvaliteet: poleeritud plaat (PP)
KOLLEKTSIOON: MAAILMA KÕIGE KALLIMAD RAHAD MEENEMÜNTIDENA
Esikülg: Päike, vanik ja kaks vastastikku asetsevat vimplit
ning rahvusvaheline märgis „copy“
Tagakülg: Jaapani draakonikujund ja
Vermitud: Berliini Rahapajas

Originaalmündi väärtus: 46 000 USA dollarit

Jaapani kuldmüntide ajalugu on tihedalt seotud riigi korralduse ja keisrikoja arenguga – Yamato dünastia periood algab 3. sajandist. Pikka aega tugines Jaapani majandus vaid kaubavahetusele  esimesed rahad jõudsid riiki alles 4.–7. sajandil seoses kaubasuhetega Hiina ja Koreaga.
Veidi hiljem, 8. sajandil võtsid jaapanlased kasutusele ka oma rahasid, kuid nende tähtsus oli algul väga väike, mida mõjutas peale suure hulga Hiina rahade ka riigi reguleerimata rahasüsteem. Rahvas suhtus esialgu oma rahadesse tõrjuvalt, kuna nende vahetuskurss oli peaaegu eranditult ebarentaabel.
Olukord muutus siis, kui lõpuks lagunes jäik keskaegne feodaalsüsteem ning šogunid (sõjaväepealikud) kaotasid oma ülemvõimu ja taastati traditsiooniline keisrivõim oma hiilguses. 1867. aastal keisriks kroonitud Mutsuhito (1852–1912) oli Jaapani 122. tenno ehk keiser. Tänu tema progressiivsetele saavutustele hakati ta valitsusaega hiljem nimetama Meiji’ks (valgustatud valitsus).
Oma valitsusajal hakkas keiser Mutsuhito Jaapanit Lääne-orientatsiooniliselt moderniseerima. Rohkete reformide hulka kuulus muuhulgas rahareform, millega seoses mindi üle kümnendsüsteemile. Kõik uued mündid vermiti Osaka rahapajas, kaasa arvatud haruldane 20-jeenine kuldraha „Meiji ajastu” kolmandast aastast (1870). Tegemist oli Jaapani esimese kaasaegse kuldrahaga, mis tänapäeval on üks riigi kõige kallimaid aardeid.

49,00 € (20%)
61,00 €
Modena 1631
Tehnilised andmed:
Metall: Hõbe (999/1000)
Kullatis: (999/1000)
Läbimõõt: 25 mm
Vermimiskvaliteet: poleeritud plaat (PP)
KOLLEKTSIOON:MAAILMA KÕIGE KALLIMAD RAHAD MEENEMÜNTIDENA
Esikülg: Madonna Jeesuslapsega ja
rahvusvaheline märgis „copy“
Tagakülg: Hertsog Francesco I dEste portree
Vermitud: Berliini Rahapajas


Originaalmündi väärtus: 215 000 USA dollarit

ITAALIA ÜKS VÄÄRTSULIKUMAILD KULDMÜNTE
Scudo (mitmuses Scudi) on itaaliakeelsest sõnast „kilp” tuletatud keskaegsete müntide nimetus, millega alguses peeti silmas Itaalia kuld- või hõbemünte, millel oli kujutatud vapikilpi.
Hõbedast Scudo (d’argento) muutus 16. sajandi jooksul tähtsaks hõbemündiks kogu Itaalias ja seda vermiti vabariigi aja lõpuni kõigis tähtsamates linnades: Firenzes, Genovas, Milanos, Modenas, Torinos või Veneetsias. Kuni 19. sajandini lasid ka paavstid Scudo-münte vermida. Väikeriik San Marino annab tänaseni igal aastal välja ühe Scudo. Kullast Scudo (d’oro) oli tavapärase käibevaluutana vähemtähtis. Sellegipoolest vermiti neid enam kui 400 aasta jooksul ja need olid luksuslike medaljonidena äärmiselt ihaldusväärsed. Savoia ja Sardiinia kuningate kõrval laskis ennekõike Francesco I d’Este (1629–1658), kes kuulus Itaalia vanimasse aadlike suguvõssa, ajavahemikul 1631–1633 vermida mõned vähestest kuldmedaljonidest.
27. novembril 2011. aastal ostis Maison Palombo Genfis toimunud oksjonil Modenas vermitud 8 Scudo väärtuses kuldmündi rekordilise hinna eest. Originaal on üks väheseid säilinud topeltmünte, kus on kujutatud hertsog Francesco I d’Estet, kes valitses Habsburgide kuninga Felipe II (Hispaania) sugulasena Modena ja Reggio di Calabria hertsogina. Tänapäeval arvatakse need äärmiselt haruldased Scudo topelt-kuldmündid Itaalia kõige väärtuslikemate müntide hulka.
49,00 € (20%)
61,00 €
Nikolai 37,5
Tehnilised andmed:
Metall: Hõbe (999/1000)
Kullatis: (999/1000)
Läbimõõt: 25 mm
Kaal: 10 grammi
Vermimiskvaliteet: poleeritud plaat (PP)
KOLLEKTSIOON:MAAILMA KÕIGE KALLIMAD RAHAD MEENEMÜNTIDENA
Esikülg: Kahepealine kotkas ja rahvusvaheline märgis „copy“
Tagakülg: Tsaar Nikolai II portree
Vermitud: Berliini Rahapajas

Originaalmündi viimane teadaolev müügihind: 71 255 USA dollarit

Sõna rubla pärineb venekeelsest sõnast „rubitj”, mis tähistas suuremast hõbedakangist lõigatud tükki. Need hõbedatükid olid maksevahendina käibel Novgorodis, Moskvas ja mitmes muus Vene vürstiriigis kuni 14. sajandi lõpuni. Piklikke, umbes 200 grammi kaaluvaid (väärismetallisisaldus 859/1000) hõbedakange on esimest korda mainitud juba 13. sajandi ürikutes.

1534. aasta rahareformiga määrati kohustavalt rubla ja kopika suhe (1:100). Rubla jäi siiski vaid arvestuslikuks ühikuks – müntidena seda enam ei vermitud. Kuni 17. sajandi keskpaigani lasi Venemaa vajaminevad hõberahad tuua välismaalt. Euroopa taalreid kutsuti nimega „Jefimok” (Poolas „Joachimik”, Saksamaal „Joachimsthaler”). Alles Peeter Suure (1682–1725) poolt läbi viidud suur rahareform tegi Venemaa mahajäänud rahaoludele lõpu. Alates 1704. aastast vermitud uute hõberublade puhul järgiti euroopalikku standardit. Kuldseid üherublaseid münte vermiti ainult keisrinna Jelizaveta valitsusajal (aastani 1762) ning 1779. aastal Katariina Suure ajal. Teised tsaarid lasid vermida koguni kuni 15-rublaseid kuldrahasid. Sellestki suuremaid rublavääringus münte vermiti 18. ja 19. sajandil näidisteks, kuid ei lastud kunagi ringlusse. Nii juhtus ka tsaar Nikolai II kuldse 37,5-rublase mündiga aastast 1902. Neid Venemaa tähelepanuväärsemaid kuldrahasid vermiti vaid 255 eksemplari!

49,00 € (20%)
61,00 €
Peeter I
Tehnilised andmed:
Metall: Hõbe (999/1000)
Kullatis: (999/1000)
Läbimõõt: 25 mm
Vermimiskvaliteet: poleeritud plaat (PP)
KOLLEKTSIOON:MAAILMA KÕIGE KALLIMAD RAHAD MEENEMÜNTIDENA
Esikülg: Kahepealine tsaarikotkas ning
rahvusvaheline märgis „copy“
Tagakülg: Tsaar Peeter I külgvaates
Vermitud: Berliini Rahapajas

Originaalmündi väärtus: 269 100 USA dollarit

HARULDUS VENE TSAARIRIIGIST
Venemaa võib uhkusega vaadata tagasi enam kui 1000 aasta pikkusele arenguloole.
Rootsist pärit varjaagid, kes Bütsantsi suunas liikudes olid paikseks jäänud, asutasid 850. aastal pKr Novgorodi ja Kiievi linnade lähedal nn russide esimesed valitsusalad. Pärast Kiievi-Vene riigi rajamist võeti selles piirkonnas umbes aastal 1000 pKr kasutusele õigeusk. 12. sajandil riik lagunes ja sellele järgnenud mongolite vägivaldse sissetungiga kaasnes täielik laostumine.
Moskvast sai uus keskus. Hiljem õnnestus Ivan Suurel (III) mongolid välja tõrjuda. Ta rajas Vene tsaaririigi. Kuid tema riik oli arengus maha jäänud. See muutus alles Peeter I võimuletulekuga Romanovite dünastiast 1689. aastal. Tema asutas 1703. aastal Sankt Peterburgi, tegi sellest riigi uue pealinna ja kandis samal ajal hoolt oluliste reformide eest, mille tulemusena muutus Venemaa hiljem pindala poolest maailma suurimaks riigiks. Eriti otsustavad olid tsaari mündireformid, mille tulemusena võeti 18. sajandi alguses uue vääringuna kasutusele hõberubla ja Euroopa eeskujul ka kuldtukatid. 2011. aasta jaanuaris müüdi tsaar Peeter Suure portreega 1703. aasta tukatiproov New Yorgi oksjonil pärast vaatemängulist pakkumisduelli rekordilise tulemusega. Kuigi haruldane Peeter I münt oli hinnatud 75 000 dollarile, saavutas see oksjonil väljakuulutatud alghinnaga võrreldes kolmekordse väärtuse ja tekitas New Yorgi kevadisel oksjonil suure sensatsiooni. Praegu kuulub see münt Venemaa kõige väärtuslikemate kuldmüntide hulka.

49,00 € (20%)
61,00 €
petit
Tehnilised andmed:
Metall: Hõbe (999/1000)
Läbimõõt: 40 mm
Kaal: 20 grammi
Vermimiskvaliteet: poleeritud plaat (PP)
KOLLEKTSIOON:MAAILMA KÕIGE KALLIMAD RAHAD MEENEMÜNTIDENA
Esikülg: Inglismaa riigivõimu sümbolid ja
rahvusvaheline märgis „copy“
Tagakülg: Kuninga portree
Vermitud: Berliini Rahapajas

Viimase teadaoleva turuväärtuse kinnitus: 427 649 USA dollarit

Mündiajalooliselt on see hõbemünt „Petition Crow“ (petition – palve, palvekiri) pärit ajast, mis tähistab murrangut ja üleminekut müntide vermimise traditsioonis Inglismaal – käsitsi haamri abil vermimiselt mindi üle uuenduslikule masinvermimisele. „Petition Crown“ nime kannab Inglismaa kõige kuulsam proovimünt, mille mündimeister Thomas Simon valmistas 1663. aastal uudse spindelpressi abil. Kui kuningas Charles II 1660. Aastal maapaost naasis, kaotas Simon töökoha Londoni vermimiskoja peagraveerijana Antwerpenist pärast Hollandi kullaseppa Roettieri poegadele, kes olid kuningat tema maapaos oleku ajal rahaliselt toetanud.

Töökoha säilitamiseks kuulutas Simon välja konkursi ja valmistas Roettieri hõbekroonist täpse koopia, mis oli stiili ja tehnika poolest originaalist isegi parem. Kaherealine äärekiri, mis annab tunnistust tehnilisest meisterlikkusest, sisaldab palvet kuningale, et ta teeks võrdlusest Roettieri krooniga omad järeldused. Ent Simoni lootused töökohale naasmise suhtes ei täitunud. Kuningas jäi – küllap tänutundest – kindlaks oma otsusele Roettieri poegade kasuks. 2007. aastal müüdi paljude sajandite järel taas välja ilmunud „Petition Crown“, mida on muide teadaolevalt ainult 12 tükki, Londoni oksjonil rekordilise hinnaga 207 100 naela. Seega on graveerija Thomas Simoni 17. sajandist pärit hõbemünt selle erilise ajaloo tõttu üks kõige huvitavamaid ja ka väärtuslikumaid proovimünte maailmas!




49,00 € (20%)
61,00 €
Rootsi 1644
Tehnilised andmed:
Metall: Hõbe (999/1000)
Kullatis: (999/1000)
Läbimõõt: 25 mm
Vermimiskvaliteet: poleeritud plaat (PP)
KOLLEKTSIOON:MAAILMA KÕIGE KALLIMAD RAHAD MEENEMÜNTIDENA
Esikülg: Kaks vappi hoidvat lõvi ja
rahvusvaheline märgis „copy“
Tagakülg: Kuninganna Kristiina portree
Vermitud: Berliini Rahapajas

Originaalmündi väärtus: 364 000 USA dollarit

MAAILMAKLASSI TASEMEL HARULDUS

Haruldane Skandinaavia 1644. aasta kuldtukat tehti ajal, kui põhjapoolne Rootsi Kuningriik oli kuningas Gustav II Adolfi juhtimisel arenenud Euroopa suurriigiks.
Riias vermitud kuldmündil on kujutatud Gustav II Adolfi 1626. aastal sündinud tütar Kristiina troonile asumise vanuses – 18-aastaselt. Peaaegu 13 aastat kasvatati teda 1632. aasta Lützeni lahingus hukkunud isa soovil kui printsi ja kui tulevast kuningannat, mis oli tollaste Euroopa valitsejate õukondades üsna tavatu. Rootsi Kristiinat peeti energiliseks ja teotahteliseks isikuks, kes oma seisukohavõttudega aitas olulisel määral kaasa sellele, et 1648. aastal lõppes Vestfaali rahuga Kolmekümneaastane (usu)sõda.
Kuldmündi esiküljel, mille väärtuseks on kuus tukatit, on kujutatud rikkalike kaunistustega kuninganna büst, kes sai Euroopa vürstikodades kuulsaks oma luksusliku ja kalli eluviisiga. Pealiskirjas on loetletud valitsejanna tiitlid, samas kui mõttetera mündi tagaküljel rõhutab uhkust õitsva kuningriigi üle. Keskel asetseb Riia linnavapp, mida hoiavad kaks uhket lõvi.
2011. aasta märtsis müüdi seni ainus teadaolev eksemplar, mis oli seni erakätes, Põhja-Saksamaal toimunud oksjonil rekordilise hinnaga 364 000 USA dollari eest (ca 260 000 eurot). Seega kuulub tukatmünt kuninganna Kristiinaga esiküljel maailma kõige haruldasemate ja väärtuslikemate müntide hulka.
49,00 € (20%)
61,00 €
Single9
UUNIKUM LÕUNA-AAFRIKAST „Single 9“

Tehnilised andmed:
Metall: Hõbe (999/1000)
Kullatis: (999/1000)
Läbimõõt: 25 mm
Kaal: 10 grammi
Vermimiskvaliteet: poleeritud plaat (PP)
KOLLEKTSIOON:MAAILMA KÕIGE KALLIMAD RAHAD MEENEMÜNTIDENA
Esikülg: riigivapp ja rahvusvaheline märgis „copy“
Tagakülg: president Krugeri portree, mille all
järgmist aastat tähistav number 9
Vermitud Beliini Rahapajas

Originaalmündi müügihind: 1 400 000 USA dollarit

Lõuna-Aafrika kõige kallim raha-uunikum on tuntud nime all ”Single 9”. Kuldmündile on jäädvustatud Paul Kruger, kes 1883. aastast oli Transvaalia president. President Kruger kinkis selle 1-naelase raha Ameerika suursaadikule buuri sõja (1899−1902) algul Pretorias, et rõhutada ka Lõuna-Aafrika Vabariigiks (Zuid Afrikaansche Republiek) nimetatud Transvaalia positsiooni iseseisva riigina, kellel oli oma valuuta.

”Single 9” vermiti aastal 1899. Kuna britid võtsid Lõuna-Aafrika naelaste müntide templid oma valdusse, oldi sunnitud leidma hoopiski haruldane lahendus: 1898. aastal vermitud kuldmündile graveeriti käsitsi president Krugeri portree alla järgmist aastat tähistav number 9. Kuna see number aga sel moel graveeritult tuli liialt suur ja ulatus isegi otsapidi presidendi portreesse, otsustati peagi sellisest meetodist loobuda. Esimene ”Single 9” jäi ainsaks omalaadseks, ent õigustas end: see näitas tervele maailmale, et Krugeri juhitud Lõuna-Aafrika Vabariik suutis brittide ägedast vastuseisust hoolimata siiski raha emiteerida.

Räägitakse, et ”Single 9” kuulus hiljem muu hulgas Egiptuse kuninga Faruki tohutusse kollektsiooni. 2001. aasta septembris müüdi see kuldne haruldus Johannesburgis korraldatud oksjonil umbes 1,4 miljoni USA dollari eest. Tänasel päeval on münt ilmselt tunduvalt kallim − eksperdid on hinnanud selle väärtuseks koguni 50 000 000 dollarit.
49,00 € (20%)
61,00 €
Solid
PALUN TEATAGE OMA OSTUSOOVIST!

Tehnilised andmed
Metall: Hõbe (999/1000)
Kullatis: (999/1000)
Läbimõõt: 25 mm
Kaal: 10 grammi
Vermimiskvaliteet: poleeritud plaat (PP)
KOLLEKTSIOON:MAAILMA KÕIGE KALLIMAD RAHAD MEENEMÜNTIDENA
Esikülg: Keiser gloobuse ja odaga ning
rahvusvaheline märgis „copy“
Tagakülg: Constantinus Suure portree
Vermitud: Berliini Rahapajas

Originaalmündi väärtus: 662 862 USA dollarit

Flavius Valerius Constantinuse nimi on lahutamatult seotud kristluse tekkimisega Rooma riigis. Paremini tuntakse teda Constantinus Suurena või Constantinus I-na, kes oli aastatel 306–337 Rooma keiser. Ainuvalitseja sai temast siiski alles 324. aastal pKr. Ajalooliselt on Constantinuse valitsemisaeg tähtis ennekõike tema alustatud konstantinliku riigipöörde tõttu, millega algas kristluse võidukäik.
Külmaverelise võimupoliitikuna kõrvaldas ta umbes 324 võimalikku rivaali, jätkas eelkäija poolt alustatud riigi bürokratiseerimist ja viis sisse range vahetegemise tsiviil- ja halduskorra vahel. Maailma ajaloole oli tähendusrikas keisripalee üleviimine riigi idaossa – Nova Roma (Uus Rooma) linna, mis keisri surma järel nimetati tema auks ümber Konstantinoopoliks. Kuigi Constantinus toetas kristlust, jäi ta ise paganlikuks ja lasi end alles surivoodil ristida (337).
Tema riigipöörde viienda aastapäeva puhul vermiti Trieris 310. aastal pKr suurim münt, millel on kujutatud Constantinus Suurt, mille väärtus oli 9 solidus’t (üle 40 g kulda). Selle harulduse esiküljel on kujutatud keisri realistlikku portreed, tagaküljel sõjariietuses keisrit gloobusega vasakus käes ja odaga paremas käes. 2002. aastal müüdi see eksemplar Zürichis toimunud oksjonil rekordilise hinnaga ehk enam kui 660 000 Ameerika dollari eest. Seega on see eksemplar kogu Rooma maailmariigi suurim varandus!
49,00 € (20%)
61,00 €
Sovr.
Tehnilised andmed:
Metall: Hõbe (999/1000)
Kullatis: (999/1000)
Läbimõõt: 25 mm
Kaal: 10 grammi
Vermimiskvaliteet: poleeritud plaat (PP)
KOLLEKTSIOON:MAAILMA KÕIGE KALLIMAD RAHAD MEENEMÜNTIDENA
Esikülg: Püha Jüri võitlus lohega ja rahvusvaheline märgis „copy“
Tagakülg: Kuningas Georg V
Vermitud: Berliini Rahapajas


Originaalmündi väärtus: 16 468 USA dollarit

Austraalia esimesed "sovereignid" loodi kuldmüntidena aastal 1489 kuningas Henrik VII valitsemisajal ja nende väärtus vastas ühele naelale hõbedale (20 šillingit). Kulla kaaluks tuli seega15,55 grammi ja raha läbimõõt 43 mm. Luksuslikum "sovereignien" omandas majesteetliku autoriteedi ja selle vermimist jätkasid ka kõik järgmised kuningad.

Alles 17 – 18. saj. tõrjusid muud rahad "Sovereigni" tagaplaanile ja nende vermimine taastati jälle 1817.a. kui Suurbritannia võttis taas kasutusele kulla ning hakkas "sovereignit" uuesti kasutama. Kuninganna Victoria (1837-1901) valitsemisajal tõusis riik maailmas juhtivate riikide hulka ning samal ajal sai ka "sovereignist" kogu Briti Rahvaste Ühenduse territooriumil. peamine maksevahend. Sovereigni esiküljel on traditsiooniliselt vermimise hetkel võimul olnud valitseja portree, samas tagakülje motiivina on 1817 aastast kujutatud Püha Jüri võitlus lohega.

Sajandite jooksul on kristluse populaarseimaks pühakuks tõusnud Püha Jüri kasutatud üpris sageli rahade kujunduses. Samu kuldmünte on leitud aeg-ajalt ka Indias, Kanadas, Lõuna-Aafrikas ja Austraalias. Austraalia rahapajadest olulisemad olid sel ajal Sydney, Melbourne ja Perth.

1920.a. vermitud-„sovereign "kannab rahapaja tunnust "S" (Sydney). See on ainus erinevus muidu täiesti sarnaste kuldmüntide vahel. "S" märgitud "sovereign" on Austraalia kõige väärtuslikum raha, mida arvatakse säilinud olevat kuni 10 ekseplari. Kogu vemitud tiraaź hävitati peale vermimst ja tänaseks on see münt nii haruldane, et ainult vähesed kogujad on võimelised seda oma kogudesse hankima.
49,00 € (20%)
61,00 €
Specidaler
Tehnilised andmed:
Metall: Hõbe (999/1000)
Läbimõõt: 40 mm
Kaal: 20 grammi
Vermimiskvaliteet: poleeritud plaat (PP)
KOLLEKTSIOON: MAAILMA KÕIGE KALLIMAD RAHAD MEENEMÜNTIDENA
Esikülg: Krooniga vapp ja rahvusvaheline märgis „copy“
Tagakülg: Taani-Norra monarhia kuningas Christian V
Vermitud: Berliini Rahapajas

Originaalmündi müügihind; 470 769 USD

4 Speciedaler 1678 Taani-norra monarhia kuningas Christian V ajast. See haruldane Põhjamaade hõbetaaler on pärit perioodist, mil toonase Taani-Norra kaksikmonarhia (1670–1699) valitsejaks
oli kuningas Christian V. 17. sajandil hakati vermima nime „Speciedaler” all ringelnud hõberahasid – nende metallikaal vastas algusest peale 16. sajandi kuulsa riigitaalri omale.
Mündi esiküljel on kuningas Christian V büst paremalt poolt vaadatuna. Oma vapruse tõttu oli kuningas rahva seas väga austatud.
Aversil on ringjalt kirjas hulk kuninga tiitleid, mida oli aga kokku nii palju, et appi tuli võtta ka mündi tagakülg. Reversi domineerivaks piltmotiiviks on krooniga vapp, millel ilutseb tagajalgele tõusnud
lõvi, kroon peas. Kahel pool vappi on kaarjalt kirjas kuninga deviis „PIETATE ET IUSTITIA” („Jumalakartlikkus ja õiglus”).
Esmapilgul näib Taani-Norra „neljakordne” taaler aastast 1678 välja nagu üsna harilik taaler. Ometigi on sel oma unikaalne eripära:
kõnealune münt kaalus enam kui 115 grammi. Tegemist oli nö Piedorfi rahadega ehk paksude hõberahade proovipartiiga, mille kaal oli tavalise taalriga võrreldes enam kui neljakordne. Neid erilisi
taalreid vermiti üksnes väga piiratud koguses – rikaste ülikute tarbeks. Tänapäevani on originaalmünte teadaolevalt säilinud vaid neli eksemplari. 2005. aastal omanikku vahetanud (470 769 USD
eest) „4 Speciedaler 1678” on Põhjamaade kalleim münt!
49,00 € (20%)
61,00 €
Серебряный канадский доллар 1911 года - серебряная копия.
Материал: Серебро
Проба: 99,9%
Диаметр: 40 мм
Вес: 20 г.
Серия: Копии самых дорогих монет мира.
Изготовитель: Берлинский монетный двор (нем. Staatliche Münze Berlin (SMB))

Внимание! Монета – копия оригинала и имеет знак «COPY»

Оригинал
Серебряный канадский доллар 1911 года также называют «Императором канадских монет». Это одна из самых редких и дорогих монет Канады.
Первый канадский доллар был отчеканен из серебра 0.925 пробы в 1911 году, получив одобрение Доминиона Канады после многочисленных дискуссий.
Только три образца были отчеканены не для обращения, а в качестве пробных монет, для того, чтобы оценить предложенный дизайн.

Когда два экземпляра канадского серебряного доллара были отправлены на утверждение, правительство отказалось чеканить такие монеты для обращения, заявив, что они не собирались отдавать приказ о чеканке монет такого класса.

Известно, что два этих экземпляра существуют и по сей день – один из них находится в Нумизматическом музее Оттавы, а другой в руках частного коллекционера.
Из-за высокой цены монеты номиналом в 1 доллар, в 1965 году канадский серебряный доллар занесли в книгу рекордов Гиннеса как Самую Дорогую Монету Мира. Его стоимость составила 55000 долларов.
А в 2003 году, на монетном аукционе канадский доллар 1911 года был продан за 1 млн. долларов.


49,00 € (20%)
61,00 €

 '