Tootegrupid

Eesti Mündid

Järjesta:
Kuva: Nimekirjana / Võrgustikuna
Eesti 2 Eur 2012 juubelimünt - Euro ühisraha 10. aastapäev

Motiiv: kümme aastat europangatähti ja -münte

Kirjeldus: mündi kujunduse autor on Helmut Andexlinger Austria Rahapajast. Kujunduse valisid 2012. aasta ühise mälestusmündi jaoks välja euroala kodanikud ja residendid. Mündi keskel olev euro sümbol maakera taustal tähistab seda, et eurost on viimase kümne aasta jooksul saanud rahvusvahelise rahasüsteemi oluline vääring. Euro sümbolit ümbritsevate kujunduselementidega rõhutatakse euro tähtsust inimeste (perekond), finantsmaailma (EKP peahoone Eurotower), kaubanduse (laevad), tööstuse (tehased), energiasektori ning teadus- ja arendustegevuse (tuuleelektrijaamad) jaoks. Eurotoweri ja laeva kujutise vahel on näha kujunduse autori nimetähed A.H. Ülaservas on käibelelasknud riigi nimi ning all aastaarvud 2002–2012. Mündi emiteerivad kõik euroala riigid.

Mündi välisringil on kujutatud Euroopa Liidu lipu 12 tähte.

Emissiooni maht: 2 miljonit
Emissiooni aeg: 2012.

Münt lastakse ringlusse 2012. aastal kõikides euroala riikides kogutiraažiga ligikaudu 90 miljonit münti. Mälestusmünt on käibemünt ehk tavapärane maksevahend, millel on erikujundus.
Eesti Pank emiteerib erikujundusega 2-euroseid kaks miljonit tükki.




5,00 €
Eesti 2011 euromüntide komplekti
9,90 €
Eesti 2016 2 eur juubelimünt - Paul Kerese 100.sünniaastapäev
Motiiv: Paul Kerese 100. sünniaastapäev.
Emissiooni maht: 500 000 münti
Emissiooni aeg: 2016.

5,00 €
Eesti 2017 2 Eur juubelimünt - Noorte Maapäev

Motiiv: Eesti teel iseseisvusele
Kirjeldus:mündil on kujutatud tammelehed ja raagus tammeoksad ning looklevlõikes tammetüvi. Looklev tammepuu sümboliseerib Eesti teed iseseisvusele, raagus tammeoksad viitavad 1917. aastale ning tammelehed sümboliseerivad tugevust, saavutusi ja pikaealisust.
Mündi välisringil on kujutatud Euroopa Liidu lipu 12 tähte.
Emissiooni maht: 1,5 miljonit münti
Emissiooni aeg: 2017a.

5,00 €
Eesti Panga 1 EEK juubelimünt 1999 - I Üldlaulupidu 130.a.
See 1999. aastal vermitud 1-kroonine meenemünt on pühendatud 130. aasta möödumisele I üldlaulupeost 1869. aastal.

Tegemist on meenemündiga mida vermiti 50 000 tk, ehkki esialgne planeeritud maksimumtiraaž oli 100 000, mis on tiraažina märgitud ka mündi pakendil. Münt on poskaardi suuruse lehe keskel, läbipaistvast plastikust katte all (nii et mündi mõlemad küljed on nähtavad). Mündid on vermitud Leedu Rahapajas.

Münt on eriline selle poolest, et see on üks väheseid Eesti Vabariigi münte, millele ei ole kolme lõvi või riigivapi kujutist, samuti on see on esimene (ja seni ainus) Eesti mitteväärismetallist meenemünt mis ei ole mõeldud kasutamiseks igapäevases käibes.

Mündi ja selle pakendi on kujundanud skulptor Mati Karmin. Münt on kuldkollast värvi ning kaalub 5 grammi, läbimõõt on 2,325cm ning selle serv on katkendlikult rihveldatud.

Avers: Mündi esiküljel on pääsuke mille kohal on legend "EESTI VABARIIK" ning mille all on vermimise aasta "1999".
Revers: Mündi tagaküljel on Tallinna laululava kujutis mille all nimiväärtus "1 kroon".

Pakendi ühel küljel on kaasaegse laulupeo ajal tehtud Tallinna laululava pilt, teisel küljel on Tõstamaa laulukoori pilt aastast 1865, Eesti Panga presidendi Vahur Krafti pühendus eesti ja inglise keeles ning mündi vermimise andmed. Pühenduse eestikeelne teks on:

130 aastat on Eesti laulupidudel lauldud - nii murest kui rõõmust, vabaks saamisest ja vabadusest. Olgem koos, vabadena ja lauldes.

4,00 €