West Pointi Sõjaväeakadeemia- USA hõbedollar 2002

Hind:
29,00 €
Kogus: - +
Nimiväärtus: 1 dollar (USD)
Hõbedasisaldus:90%
Kaal:26,73 grammi
Läbimõõt: 38,1mm
Vemimise aeg: 2002
Tiraaz: 500 000tk

Hõbedollariga tähistati West Pointi Sõjaväeakadeemia 200. aastapäeva. Esiküljel on kujutatud Akadeemia vahtkonna paraad, taustal kadettide kabel ja Washington Hall. Tekstid "1802 Liberty 2002", "In God We Trust". Tagaküljel on kujutatud West Pointi 200.aastapäev logo, mis koosneb kiivrist ja mõõgast.Tekstid "1802 West Point 2002", "Bicentennial", "United States of America", "E Pluribus Unum", "One Dollar".

West Pointi Sõjaväeakadeemia asutati 16.märtsil 1802 aastal Kongressi Õigusaktiga. Akadeemia esimeseks juhatajaks sai Benjamin Franklini vennapoja poeg Jonathan Williams. Alates 1854 aastast pikendati õpinguaega neljalt aastalt viiele. Esimene naine lõpetas West Pointi Sõjaväeakadeemia 1980 aastal.
Akadeemia asub New Yorgist umbes 50 miili põhja pool Hudson Riveris 16 000 aakrisel territooriumil. Akadeemiasse kandideerija peab olema vähemalt 17 aastane, kuid mitte vanem kui 23a. Ta peab olema vallaline ning ei tohi omada seaduslikku laste ülalpidamiskohustust. Kandidaatidelt eeldatakse akadeemilist, meditsiinilist ja füüsilist kvalifitseeritust samuti peab kandideerijal olema tunnustatud soovitaja nt Kongressi liige.
4400 Korpuse kadeti seas on esindatud kõik USA osariigid ja mitmed välisriigid. Igal aastal astub Akadeemiasse ligikaudu 1200 uut kadetti.
Lisaks õppekavale on võimalik võtta veel kunsti ja teaduse kursusi, kohustuslik on läbida kolm järjestikust kursust Tehnikas ja täiendav kursus IT-s. Kadetid saavad valida rohkem kui 40 eriala vahel.
Akadeemia lõpetajad saavad bakalaureuse kraadi ja USA armee II järgu leitnanti auastme ning on kohustatud viibima aktiivses sõjaväeteenistuses vähemalt 5 aastat.
Sarnased tooted
John Marshall 2005 hõbedollar
Hõbedollariga tähistatakse Ameerika Ühendriikide Ülemkohtu esimehe John Marshalli 250.sünniaastapäeva.
John Marshall sündis 24 septembril 1755 aastal Germantownis Virginia osariigis, 15-lapselise pere vanima pojana tal oli 8 õde ja 6 venda.
Ülemkohus loodi 1789 aastal, 4.veebruaril 1801 vannutati John Marshall Ülemkohtu esimeheks, see jäi tema ametikohaks järgnevaks 34 aastaks, mil ta 6 juulil 1835 aastal suri.

Föderaalse kohtusüsteemi kõrgeim tasand on Ameerika Ühendriikide Ülemkohus, millele on vastavalt USA Põhiseadusele antud nii esma- kui ka apellatsioonijurisdiktsioon. Seejuures on Ülemkohtu esmajurisdiktsioon (õigus teha antud vaidluses otsus esimese kohtuna) piiratud vaid kohtuasjadega, milles üheks osapooleks on riik või mis on seotud välisriikide esindajatega. Kuigi USA Konstitutsioon ei määra kindlaks Ülemkohtu kohtunike arvu, on alates 1869. aastast Ülemkohtu koosseisu kuulunud selle esimees ning kaheksa kohtunikku. Seoses pidevalt suurenenud töökoormusega on alates 1925. aastast USA Ülemkohtul õigus valida, milliseid talle esitatud vaidlusi arutlusele võtta (sealjuures pole kohtul kohustust põhjendada oma kaebusi tagasilükkavaid otsuseid).
Ülemkohtusse võib edasi kaevata osariikide ülemkohtute otsused, milles on tõlgendatud USA föderaalseadust, Põhiseadust või USA poolt sõlmitud välislepinguid.

Nimiväärtus: 1 dollar
Kaal: 26.7300 g
Metall: 90% hõbe
Diameeter: 38.1 mm
Maksimaalne tiraaz: 500,000 tk
29,00 €
Kapitoolium 200.a. USA hõbedollar 1994
Nimiväärtus: 1 dollar (USD)
Hõbedasisaldus:90%
Kaal:26,73 grammi
Läbimõõt: 38,1mm
Vemimise aeg: 1994
Tiraaz:

Hõbedollar tähistab Washingtonis asuva Kapitooliumi hoone 200.aastapäeva.
Kapitooliumi hoone ehk Capitol Building on hoone, kus käivad koos istungitel nii USA Senat kui ka Esindajatekoda. Selles hoones on töökabinet USA asepresidendil, kes juhib Senati ja ka Kongressi (mõlema koja ühisistungi) tööd. Samuti on seal kabinet Enamuse liidril (Majority Leader) ehk isikul, kelle partei saab enamuse Esindajatekojas ning määratakse või valitakse partei poolt Esindajatekoja esimeheks. Hoone on ajaloolise väärtusega ja on kaitse all ajaloomälestiste kaitse seaduse alusel. Kunagi asus seal ka kongressi raamatukogu, mis tänapäeval asub kolmes eraldi hoones Kapitooliumi idaosas. Kapitooliumi hoone on avatud külalistele, kes võivad jälgida avatud istungeid ning tutvuda hoones olevate kunstiväärtustega.
29,00 €
George Washington 1982 hõbedollar 1/2 USD
Esimene uuena loodud Ameerika Ühendriikide president oli George Washington, kunagine kindral sõjas oma isamaa Inglismaa iseseisvuse eest. Hõbedast meenemündi andis välja USA riigikassa George Washingtoni 250. sünnipäeva puhul.
George Washington sündis 22. veebruaril 1732 Virginia osariigis. Ta pärines Virginia jõuka plantaatori perekonnast, kuid jäi juba 11-aastaselt orvuks. 15-aastaselt sai temast maamõõtja, hiljem töötas ta riigikontrolörina.
Washington alustas oma sõjaväelasekarjääri Seitsmeaastase sõja ajal. Toona arenes konflikt Ameerika kolooniate ja Inglismaa vahel. See kulmineerus Vabadussõjaga, mille ameeriklased hiljem Washingtoni juhtimise all võitsid. Ameerika iseseisvussõja ajal oli Washingtonist saanud mässuliste kolooniate sõjavägede (Kontinentaalarmee) ülemjuhataja, ta saavutas mitmeid olulisi võite ja suutis ameeriklaste võitlusvaimu üleval hoida.
Rahva seas hakati just tema panust pidama otsustavaks iseseisvuse saavutamisel ning nii valiti ta pärast konstitutsiooni jõustumist riigi esimeseks presidendiks (1789–1797). Temast sai moraalne eekuju ning riikliku ühtsuse kehastus, oma autoriteediga suutis ta vastuoludes lõhestatud kolooniad liita enam-vähem ühtsena toimivaks riigiks. Tema eeskuju nii poliitlises kui ka laiemas, rahvuslik-müütilises mõttes, oli USA-s määrav: just Washington rajas presidendiinstitutsiooni suure autoriteedi ja mõjukuse ning kehtestas tava, et president pole ametis üle kahe ametiaja (seda rikkus alles Franklin Delano Roosevelt 1940. aastal).
Alates 1889.a. kannavad Washigtoni nime nii pealinn kui ka osariik ning ta on ilmselt tänapäevani üks tuntumaid ameeriklasi maailmas. George Washington suri – 14. detsembril 1799.

Tehnilised andmed:
Nimiväärtus: 1/2 dollarit
Metall: Hõbe 900/1000
Vermimise aasta: 1982
Läbimõõt: 30,5 mm
Esikülg: George Washington hobusel
Tagakülg: George Washingtoni residents
Tiraaz: 10 000 000tk
19,00 €
Vennad Wrightid - USA hõbedollar 2003
Nimiväärtus: 1 dollar
Kaal: 26.7300 g
Metall: 90% hõbe
Diameeter: 38.1 mm
Maksimum tiraaz: 500,000 tk
Kujundus: T. James Ferrell (esikülg), Norman E. Nemeth (tagakülg)

Esiküljel on kujutatud vendade Wrightide portree, tekstid "Liberty", "In God We Trust", "1903", "2003" ja "Orville & Wilbur Wright". Tagaküljel on kujutatud vendade 1903 aasta lennumasinat Kill Devil Hilli düünide kohal lendamas. Tekstid: "One Dollar", "United States of America" ja "E Pluribus Unum".

Vennad Orville Wright (19. august 1871 - 30. jaanuar 1948) ja Wilbur Wright (16. aprill 1867 - 30. mai 1912), olid kaks ameeriklast, kes leiutasid ja ehitasid maailma esimese mootoriga lennuki.
17. detsembril 1903 sooritasid nad maailma esimese eduka lennusõidu, lennates üle Põhja-Carolinas paiknevate Kitty Hawki liivadüünide.
Kaks aastat hiljem arendasid nad oma lennumasinast esimese fikseeritud tiibadega õhusõiduki. Kuigi see polnud esimene kord ehitada ja lennata eksperimentaalse õhusõidukiga muutis selle juhtimise võimalikuks just fikseeritud tiibade olemasolu.
Vendade põhiliseks läbimurdeks sai kolmeteljeline reguleerimine, mis võimaldas piloodil juhtida õhusõidukit efektiivsemalt ja säilitada selle tasakaalu. Meetodist sai standard ning see jääb standardiks kõikide fikseeritud tiibadega õhusõidukite puhul.
Algusest peale pakkus vendadele rohkem huvi lennundusalaste saladuste lahendamine, keskenduti pigem sellele, et saada võitu nn "lendamise probleemist" kui arendada välja veel võimsamaid mootoreid nagu mõned teised leiutajad tegid.


29,00 €
Booker T. Washington 1946 hõbedollar
Tehnilised andmed:
Nimiväärtus: 1/2 dollar
Metall: hõbe 900/1000
Vermimise aastad: 1946-51
Läbimõõt: 30,6 mm
Esikülg: Booker T. Washington
Tagakülg: Kuulsuste saal ja puumajake
19,00 €