Trieri kuld - solidus 310 a pKr koopia

Hind: 61,00 €
49,00 €
Kogus: - +

PALUN TEATAGE OMA OSTUSOOVIST! Tehnilised andmed Metall: Hõbe (999/1000) Kullatis: (999/1000) Läbimõõt: 25 mm Kaal: 10 grammi Vermimiskvaliteet: poleeritud plaat (PP) KOLLEKTSIOON:MAAILMA KÕIGE KALLIMAD RAHAD MEENEMÜNTIDENA Esikülg: Keiser gloobuse ja odaga ning rahvusvaheline märgis „copy“ Tagakülg: Constantinus Suure portree Vermitud: Berliini Rahapajas Originaalmündi väärtus: 662 862 USA dollarit Flavius Valerius Constantinuse nimi on lahutamatult seotud kristluse tekkimisega Rooma riigis. Paremini tuntakse teda Constantinus Suurena või Constantinus I-na, kes oli aastatel 306–337 Rooma keiser. Ainuvalitseja sai temast siiski alles 324. aastal pKr. Ajalooliselt on Constantinuse valitsemisaeg tähtis ennekõike tema alustatud konstantinliku riigipöörde tõttu, millega algas kristluse võidukäik. Külmaverelise võimupoliitikuna kõrvaldas ta umbes 324 võimalikku rivaali, jätkas eelkäija poolt alustatud riigi bürokratiseerimist ja viis sisse range vahetegemise tsiviil- ja halduskorra vahel. Maailma ajaloole oli tähendusrikas keisripalee üleviimine riigi idaossa – Nova Roma (Uus Rooma) linna, mis keisri surma järel nimetati tema auks ümber Konstantinoopoliks. Kuigi Constantinus toetas kristlust, jäi ta ise paganlikuks ja lasi end alles surivoodil ristida (337). Tema riigipöörde viienda aastapäeva puhul vermiti Trieris 310. aastal pKr suurim münt, millel on kujutatud Constantinus Suurt, mille väärtus oli 9 solidus’t (üle 40 g kulda). Selle harulduse esiküljel on kujutatud keisri realistlikku portreed, tagaküljel sõjariietuses keisrit gloobusega vasakus käes ja odaga paremas käes. 2002. aastal müüdi see eksemplar Zürichis toimunud oksjonil rekordilise hinnaga ehk enam kui 660 000 Ameerika dollari eest. Seega on see eksemplar kogu Rooma maailmariigi suurim varandus!

Sarnased tooted
Lõuna- Aafrika "Single 9"  1898.a. - koopia

UUNIKUM LÕUNA-AAFRIKAST „Single 9“ Tehnilised andmed: Metall: Hõbe (999/1000) Kullatis: (999/1000) Läbimõõt: 25 mm Kaal: 10 grammi Vermimiskvaliteet: poleeritud plaat (PP) KOLLEKTSIOON:MAAILMA KÕIGE KALLIMAD RAHAD MEENEMÜNTIDENA Esikülg: riigivapp ja rahvusvaheline märgis „copy“ Tagakülg: president Krugeri portree, mille all järgmist aastat tähistav number 9 Vermitud Beliini Rahapajas Originaalmündi müügihind: 1 400 000 USA dollarit Lõuna-Aafrika kõige kallim raha-uunikum on tuntud nime all ”Single 9”. Kuldmündile on jäädvustatud Paul Kruger, kes 1883. aastast oli Transvaalia president. President Kruger kinkis selle 1-naelase raha Ameerika suursaadikule buuri sõja (1899−1902) algul Pretorias, et rõhutada ka Lõuna-Aafrika Vabariigiks (Zuid Afrikaansche Republiek) nimetatud Transvaalia positsiooni iseseisva riigina, kellel oli oma valuuta. ”Single 9” vermiti aastal 1899. Kuna britid võtsid Lõuna-Aafrika naelaste müntide templid oma valdusse, oldi sunnitud leidma hoopiski haruldane lahendus: 1898. aastal vermitud kuldmündile graveeriti käsitsi president Krugeri portree alla järgmist aastat tähistav number 9. Kuna see number aga sel moel graveeritult tuli liialt suur ja ulatus isegi otsapidi presidendi portreesse, otsustati peagi sellisest meetodist loobuda. Esimene ”Single 9” jäi ainsaks omalaadseks, ent õigustas end: see näitas tervele maailmale, et Krugeri juhitud Lõuna-Aafrika Vabariik suutis brittide ägedast vastuseisust hoolimata siiski raha emiteerida. Räägitakse, et ”Single 9” kuulus hiljem muu hulgas Egiptuse kuninga Faruki tohutusse kollektsiooni. 2001. aasta septembris müüdi see kuldne haruldus Johannesburgis korraldatud oksjonil umbes 1,4 miljoni USA dollari eest. Tänasel päeval on münt ilmselt tunduvalt kallim − eksperdid on hinnanud selle väärtuseks koguni 50 000 000 dollarit.

49,00 € (20%)
61,00 €
"Dexter", Ühendriikide hõbedollar 1804 - koopia

Tehnilised andmed:
Metall: Hõbe (999/1000)
Läbimõõt: 40mm
Kaal: 20 grammi
Vermimiskvaliteet: poleeritud plaat (PP)
KOLLEKTSIOON:MAAILMA KÕIGE KALLIMAD RAHAD MEENEMÜNTIDENA
Esikülg: Kotkavapp ja rahvusvaheline märgis „copy
Tagakülg: Vabadusejumalanna Liberty
Vermitud: Berliini Rahapajas

„Dexter dollar“ 1804 Ameerika ÜHENDRIIKIDE KALLEIM HÕBEDOLLAR
Dexter dollar on Ameerika Ühendriikides tuntud ka nimega „ draped bust dollar“ (kaetud büstiga dollar) olles üks 15-st USA hõbedollarist aastaarvuga 1804. Mündile nime andnud James Vila Dexter ostis 1885.aastal ühe sellise harulduse oksjonil 1000 dollari eest, tõstes nõnda sootuks uuele kõrgusele piiri, kui palju võib maksta numismaatillise väärtusega mündi eest. Pärast seda on selle ihaldatud harulduse eest makstud oksjonitel üha meeletumaid summasid.

USA allikate kohaselt on fakt see, et ühtegi 1804. aastal vermitud hõbedollarit pole tegelikult olemas – need vermiti oluliselt hiljem.
15-st kaheksa pärinevad 1834 või 1835 aastast. 1858. aastal vermiti veel (ebaseaduslikke) münte. Kõik need – ühe erandiga – leiti ja sulatati üles. Ainus allesjäänud münt asub praegu kuulsa Smithsonia Institute´i mündikogus. Kolmas partii, teadaolevalt kokku 6 eksempalri vermiti aastal 1859 või 1860.

Viimati vahetas aastaarvu 1804 kandev hõbedollar omanikku 1999. aastal oksjonil enam kui 4 miljoni USA dollari eest. Seda hinda arvestades on "Dexter" dollar praegu kalleim hõberaha maailmas!

49,00 € (20%)
61,00 €
Jaapani 20 jeeni 1870 -  koopia

Tehnilised andmed: Metall: Hõbe (999/1000) Kullatis: (999/1000) Läbimõõt: 25mm Kaal: 10 grammi Vermimiskvaliteet: poleeritud plaat (PP) KOLLEKTSIOON: MAAILMA KÕIGE KALLIMAD RAHAD MEENEMÜNTIDENA Esikülg: Päike, vanik ja kaks vastastikku asetsevat vimplit ning rahvusvaheline märgis „copy“ Tagakülg: Jaapani draakonikujund ja Vermitud: Berliini Rahapajas Originaalmündi väärtus: 46 000 USA dollarit Jaapani kuldmüntide ajalugu on tihedalt seotud riigi korralduse ja keisrikoja arenguga – Yamato dünastia periood algab 3. sajandist. Pikka aega tugines Jaapani majandus vaid kaubavahetusele  esimesed rahad jõudsid riiki alles 4.–7. sajandil seoses kaubasuhetega Hiina ja Koreaga. Veidi hiljem, 8. sajandil võtsid jaapanlased kasutusele ka oma rahasid, kuid nende tähtsus oli algul väga väike, mida mõjutas peale suure hulga Hiina rahade ka riigi reguleerimata rahasüsteem. Rahvas suhtus esialgu oma rahadesse tõrjuvalt, kuna nende vahetuskurss oli peaaegu eranditult ebarentaabel. Olukord muutus siis, kui lõpuks lagunes jäik keskaegne feodaalsüsteem ning šogunid (sõjaväepealikud) kaotasid oma ülemvõimu ja taastati traditsiooniline keisrivõim oma hiilguses. 1867. aastal keisriks kroonitud Mutsuhito (1852–1912) oli Jaapani 122. tenno ehk keiser. Tänu tema progressiivsetele saavutustele hakati ta valitsusaega hiljem nimetama Meiji’ks (valgustatud valitsus). Oma valitsusajal hakkas keiser Mutsuhito Jaapanit Lääne-orientatsiooniliselt moderniseerima. Rohkete reformide hulka kuulus muuhulgas rahareform, millega seoses mindi üle kümnendsüsteemile. Kõik uued mündid vermiti Osaka rahapajas, kaasa arvatud haruldane 20-jeenine kuldraha „Meiji ajastu” kolmandast aastast (1870). Tegemist oli Jaapani esimese kaasaegse kuldrahaga, mis tänapäeval on üks riigi kõige kallimaid aardeid.

49,00 € (20%)
61,00 €
Hispaania „Centen“ 100 eskuudot, 1609 - koopia

Tehnilised andmed: Metall: Hõbe (999/1000) Kullatis: (999/1000) Läbimõõt: 25 mm Vermimiskvaliteet: poleeritud plaat (PP) KOLLEKTSIOON:MAAILMA KÕIGE KALLIMAD RAHAD MEENEMÜNTIDENA Esikülg: Riigisümbol kotkaga ja rahvusvaheline märgis „copy“ Tagakülg: Hispaania/Portugali vapikilp Vermitud: Berliini Rahapajas Originaalmündi väärtus: 1 140 000 USA dollarit AINULAADNE MAAILMATÄHTSUSEGA KULLAST AINUEKSEMPLAR „Centén” on hispaaniakeelne nimetus haruldastele kuldmüntidele, mida vermiti 100-kordses väärtuses tavaliste müntide kujul. Tegemist on suure kuldmündiga (läbimõõt ligikaudu 71 mm) 100 eskuudo väärtuses ja originaalkaaluga ligikaudu 338 grammi, mille Hispaania kuningas Felipe III (1598–1621) lasi 1609. aastal Segovias vermida. Sellised mündid olid mõeldud kingituseks saadikutele, aadlikele ja kuningliku perekonna liikmetele. Nende kujundus ei erinenud tolleaegsetest kuld-eskuudodest, kuid siiski on selle ainulaadse eksemplari näol tegu suurima mündiga omasuguste seas. Habsburgide keiser Karl V, kes oli samas ka Hispaania kuningas Carlos I, võttis 1537. aastal eskuudo kasutusele mündina, millest sai kiiresti kogu Hispaania kuningriigis aluseks võetav kuldmünt. Ligikaudu 30 aastat hiljem valmistas Karli järeltulija Felipe III topelt-eskuudo, mis levis kaubavahetuse mündina üle kogu Euroopa ja oli eeskujuks paljudele kuldmüntidele Euroopa mandril. „Centéni” esiküljel on kõigi Hispaania kuningavõimu alla kuuluvate piirkondade vapikilp. Nende seas ka Portugal (personaalunioon) ja Napoli kuningriik, millega on 1503. aastast alates seotud Hispaania nõue Jeruusalemma kuninga tiitlile, mida sümboliseerib rist mündi tagaküljel. 2009. aasta oktoobris saavutas ainueksemplar, mis seni oli olnud eravalduses, Hispaania oksjonikoja Aureo & Calico oksjonil Barcelonas rekordilise hinna 1 140 000 USA dollarit (800 000 eurot). Seetõttu arvatakse Felipe III münti „Centén” maailma kõige haruldasemate ja väärtuslikemate müntide hulka.

49,00 € (20%)
61,00 €
Itaalia Topelt-Scudo Modena 1631 - koopia

Tehnilised andmed: Metall: Hõbe (999/1000) Kullatis: (999/1000) Läbimõõt: 25 mm Vermimiskvaliteet: poleeritud plaat (PP) KOLLEKTSIOON:MAAILMA KÕIGE KALLIMAD RAHAD MEENEMÜNTIDENA Esikülg: Madonna Jeesuslapsega ja rahvusvaheline märgis „copy“ Tagakülg: Hertsog Francesco I dEste portree Vermitud: Berliini Rahapajas Originaalmündi väärtus: 215 000 USA dollarit ITAALIA ÜKS VÄÄRTSULIKUMAILD KULDMÜNTE Scudo (mitmuses Scudi) on itaaliakeelsest sõnast „kilp” tuletatud keskaegsete müntide nimetus, millega alguses peeti silmas Itaalia kuld- või hõbemünte, millel oli kujutatud vapikilpi. Hõbedast Scudo (d’argento) muutus 16. sajandi jooksul tähtsaks hõbemündiks kogu Itaalias ja seda vermiti vabariigi aja lõpuni kõigis tähtsamates linnades: Firenzes, Genovas, Milanos, Modenas, Torinos või Veneetsias. Kuni 19. sajandini lasid ka paavstid Scudo-münte vermida. Väikeriik San Marino annab tänaseni igal aastal välja ühe Scudo. Kullast Scudo (d’oro) oli tavapärase käibevaluutana vähemtähtis. Sellegipoolest vermiti neid enam kui 400 aasta jooksul ja need olid luksuslike medaljonidena äärmiselt ihaldusväärsed. Savoia ja Sardiinia kuningate kõrval laskis ennekõike Francesco I d’Este (1629–1658), kes kuulus Itaalia vanimasse aadlike suguvõssa, ajavahemikul 1631–1633 vermida mõned vähestest kuldmedaljonidest. 27. novembril 2011. aastal ostis Maison Palombo Genfis toimunud oksjonil Modenas vermitud 8 Scudo väärtuses kuldmündi rekordilise hinna eest. Originaal on üks väheseid säilinud topeltmünte, kus on kujutatud hertsog Francesco I d’Estet, kes valitses Habsburgide kuninga Felipe II (Hispaania) sugulasena Modena ja Reggio di Calabria hertsogina. Tänapäeval arvatakse need äärmiselt haruldased Scudo topelt-kuldmündid Itaalia kõige väärtuslikemate müntide hulka.

49,00 € (20%)
61,00 €