John Marshall 2005 hõbedollar

Hind:
29,00 €
Kogus: - +
Hõbedollariga tähistatakse Ameerika Ühendriikide Ülemkohtu esimehe John Marshalli 250.sünniaastapäeva.
John Marshall sündis 24 septembril 1755 aastal Germantownis Virginia osariigis, 15-lapselise pere vanima pojana tal oli 8 õde ja 6 venda.
Ülemkohus loodi 1789 aastal, 4.veebruaril 1801 vannutati John Marshall Ülemkohtu esimeheks, see jäi tema ametikohaks järgnevaks 34 aastaks, mil ta 6 juulil 1835 aastal suri.

Föderaalse kohtusüsteemi kõrgeim tasand on Ameerika Ühendriikide Ülemkohus, millele on vastavalt USA Põhiseadusele antud nii esma- kui ka apellatsioonijurisdiktsioon. Seejuures on Ülemkohtu esmajurisdiktsioon (õigus teha antud vaidluses otsus esimese kohtuna) piiratud vaid kohtuasjadega, milles üheks osapooleks on riik või mis on seotud välisriikide esindajatega. Kuigi USA Konstitutsioon ei määra kindlaks Ülemkohtu kohtunike arvu, on alates 1869. aastast Ülemkohtu koosseisu kuulunud selle esimees ning kaheksa kohtunikku. Seoses pidevalt suurenenud töökoormusega on alates 1925. aastast USA Ülemkohtul õigus valida, milliseid talle esitatud vaidlusi arutlusele võtta (sealjuures pole kohtul kohustust põhjendada oma kaebusi tagasilükkavaid otsuseid).
Ülemkohtusse võib edasi kaevata osariikide ülemkohtute otsused, milles on tõlgendatud USA föderaalseadust, Põhiseadust või USA poolt sõlmitud välislepinguid.

Nimiväärtus: 1 dollar
Kaal: 26.7300 g
Metall: 90% hõbe
Diameeter: 38.1 mm
Maksimaalne tiraaz: 500,000 tk
Sarnased tooted
James Madison 1993.a. hõbedollar
Nimiväärtus: 1 dollar
Kaal: 26.7300 g
Metall: 90% hõbe
Diameeter: 38.1 mm
Maksimum tiraaz: 900,000

1809 aastal kui James Madison 58 aastaselt ametisse astus mõjus ta väikese, vana ja kulununa. Washington Irving kirjeldas teda kui veidi närtsinud õuna, väliste võlude puuduse kompenseeris Madisoni lopsakas abikaasa Dolley oma soojuse ja lõbususega.
James Madison andis suure panuse põhiseaduse ratifitseerimisele kirjutades Alexander Hamiltoni ja John Jayga esseesid Föderalistis. Hiljem nimetati teda „Põhiseaduse isaks“, mille vastu ta protesteeris öeldes, et tegemist pole vaid ühe inimese tööga, vaid paljude peade ja käte ühistööga.
Kongressis aitas ta sõnastada Õiguste Deklaratsiooni ( The Bill of Rights) ning kehtestada esimene maksuseadus.
Juba President Jeffersoni riigisekretärina protesteeris Madison sõdivate Prantsusmaa ja Suurbritannia vastu, kuna nad olid oma valdusesse võtnud Ameerika laevad, mis on vastuolus rahvusvahelise õigusega. John Randolph kommenteeris kibedalt seda protesti, öeldes, et see on sama, mis shillingise raamatuga astuda 800 sõjalaeva vastu.
Vaatamata 1807 aasta ebapopulaarsele Embargo seadusele, mis ei muutnud sõdivate riikide suhtumist, vaid põhjustas depressiooni Ameerikas valiti Madison 1808 aastal presidendiks. Embargo seadus tunnistati kehtetuks enne Madisoni ametisse astumist.
Madisoni valitsus keelustas esimesel tööaastal kaubandustegevuse Prantsusmaa ja Suurbritanniga. Mais 1810 Kongress tühistas kaubanduskeelu mõlema riigiga.
1 juunil 1812 palub Madison Kongressil sõja välja kuulutada. Britid tungivad Washingtoni ning süütavad Valge Maja ja Kapitooliumi.
29,00 €
USA Põhiseaduse 200. aastapäev 1987 hõbedollar
Hõbemündil on põhiseaduse teksti sümbolina kujutatud kirjasulge ja pärgamendilehti ja tekst “Meie, inimesed”. Põhiseadus realiseeris ladinakeelse ütluse „E PLURIBUS UNUM“ (ee „mitmest üks”) tegudesse. Sellega mõeldakse nn rahvaste sulatusahju, milles on ühendatud paljud erinevad rahvused. Kolmteist eraldi osariiki reguleerisid oma põhiseaduses indiviidi suhteid ühiskonnaga. See oli õiguslik alus sellele, et üksikud osariigid ühinesid kiirelt üheks rahvuseks ja kujundasid nii hilisema majandusliku ja poliitilise USA ülemaailmse võimu alustala.
Mündi kujundas Patricia Lewis Verani.

Tehnilised andmed:
Nimiväärtus: 1 dollar
Metall: hõbe 900/1000
Vermimise aasta: 1987
Läbimõõt: 38,1 mm
Kaal: 26,73 g
Esikülg: 200 aastat USA põhiseadust, „We, the people“
Tagakülg: USA kodanikud
29,00 €
West Pointi Sõjaväeakadeemia- USA hõbedollar 2002
Nimiväärtus: 1 dollar (USD)
Hõbedasisaldus:90%
Kaal:26,73 grammi
Läbimõõt: 38,1mm
Vemimise aeg: 2002
Tiraaz: 500 000tk

Hõbedollariga tähistati West Pointi Sõjaväeakadeemia 200. aastapäeva. Esiküljel on kujutatud Akadeemia vahtkonna paraad, taustal kadettide kabel ja Washington Hall. Tekstid "1802 Liberty 2002", "In God We Trust". Tagaküljel on kujutatud West Pointi 200.aastapäev logo, mis koosneb kiivrist ja mõõgast.Tekstid "1802 West Point 2002", "Bicentennial", "United States of America", "E Pluribus Unum", "One Dollar".

West Pointi Sõjaväeakadeemia asutati 16.märtsil 1802 aastal Kongressi Õigusaktiga. Akadeemia esimeseks juhatajaks sai Benjamin Franklini vennapoja poeg Jonathan Williams. Alates 1854 aastast pikendati õpinguaega neljalt aastalt viiele. Esimene naine lõpetas West Pointi Sõjaväeakadeemia 1980 aastal.
Akadeemia asub New Yorgist umbes 50 miili põhja pool Hudson Riveris 16 000 aakrisel territooriumil. Akadeemiasse kandideerija peab olema vähemalt 17 aastane, kuid mitte vanem kui 23a. Ta peab olema vallaline ning ei tohi omada seaduslikku laste ülalpidamiskohustust. Kandidaatidelt eeldatakse akadeemilist, meditsiinilist ja füüsilist kvalifitseeritust samuti peab kandideerijal olema tunnustatud soovitaja nt Kongressi liige.
4400 Korpuse kadeti seas on esindatud kõik USA osariigid ja mitmed välisriigid. Igal aastal astub Akadeemiasse ligikaudu 1200 uut kadetti.
Lisaks õppekavale on võimalik võtta veel kunsti ja teaduse kursusi, kohustuslik on läbida kolm järjestikust kursust Tehnikas ja täiendav kursus IT-s. Kadetid saavad valida rohkem kui 40 eriala vahel.
Akadeemia lõpetajad saavad bakalaureuse kraadi ja USA armee II järgu leitnanti auastme ning on kohustatud viibima aktiivses sõjaväeteenistuses vähemalt 5 aastat.
29,00 €
Thomas Alva Edison - USA hõbedollar 2004
Nimiväärtus: 1 dollar (USD)
Metall: 90% hõbe
Kaal: 26,73 g
Diameeter: 38,1 mm
Maksimaalne tiraaz: 500 000tk
Disain: Donna Weaver ja John Mercanti

Hõbedollar tähistab Thomas Alva Edisoni poolt leiutatud elektripirni 125. aastapäeva, mille esmaesitlus toimus 21.oktoobril 1879a. Hõbedollari esiküljel on kujutatud elektripirni käes hoidvat Edisoni. Tekstid: "Liberty", "In God We Trust", "Thomas Alva Edison" ja hõbedollari välja andmise aastaarv "2004".
Tagaküljel on kujutatud Edisoni esimest elektripirni, tekstid: "125th Anniversary of the Light Bulb". aastaarvud "1879" ja "2004", "United States of America", "One Dollar" ning "E Pluribus Unum".

Thomas Alva Edison (11.02.1847-18.10.1931) oli Ameerika leiutaja, teadlane ja ärimees, kes arendas välja mitmeid seadmeid, mis mõjutasid elu terves maailmas. Tema tuntuimate leiutiste hulka kuuluvad fonograaf, kinofilmide kaamera, pikaajaliselt põlev elektripirn. Edisoni võib nimetada üheks produktiivseimaks leiutajaks läbi ajaloo, tema nimele on USA registreeritud 1093 patenti. Teda on hinnatud just arvukate leiutiste poolest, mis panustasid massikommunikatsiooni eriti telekommunikatsiooni.

Thomas Alva Edison sündis Milan, Ohios ning kasvas üles Port Huronis Michiganis. Ta oli oma vanemate viimane - seitsmes laps. Koolis olid noore Edisoni mõtted sageli hajevil, tema õpetajat Reverent Englet kuuldi Edisoni nimetamas "riknenuks". See lõpetas Edisoni kolme kuulise ametliku koolitee, edaspidi jäi ta koduõppele oma ema käe all. Varases nooruses tekkisid Edisonil kuulmise probleemid. Kurtuse võimaliku põhjusena on mainitud sarlakite põdemine lapsepõlves kui ka välja ravimata jäänud keskkõrvapõletikku.
25 detsembril 1871 abiellus Edison 16-aastase Mary Stilwelliga, neil sündis kolm last, tütar ja kaks poega. 1884 aastal Mary suri arvatavasti ajukasvaja tagajärjel.
1886 aastal 39-aastasena abiellus Edison leiutaja Lewis Milleri tütre 20-aastase Mina Milleriga. Neil sündis samuti kolm last, üks tütar ja kaks poega.
Esimese patendi taotles Edison elektrilisele hääle salvestajale, mis oli mõeldud institutsioonidele nagu Kongress hääletamiste läbiviimise kiirendamiseks. Paraku oli see leiutis kommertsiaalne läbikukkumine. Selle tulemusena lubas Edison endale, et leiutab tulevikus ainult asju, mis on teatud sihtgruppidele kasulikud.

1869. aastal suundus Thomas Edison New Yorki. Ta jätkas oma tööd seoses telegraafi puudutavate leiutistega ning arendas välja oma esimese eduka masina – täiustatud börsitelegraafi. Selle leiutise eest maksti Edisonile 40 000 dollarit, mis aitas tal avada oma personaalse labori 1871. aastal New Jersey’s. Järgmise viie aasta jooksul töötas Edison välja masinaid, mis suurelt parandasid telegraafi kiirust ja efektiivsust.
1876. aastal müüs ta oma laboratooriumi maha ning liikus väikesesse külla Menlo Parki, 40 kilomeetri kaugusele New Yorgist. Seal ta lõi endale ka uue laboratooriumi, millest hiljem sai eeskuju mitmete modernsete uurimiskeskuste loomiseks. Ka seda peetakse Edisoni suureks leiutiseks.
Tema esimeseks suureks leiutiseks Menlo Parkis oli õhuke fooliumplaadimängija. Esimene masin, mis suudab lindistada ning reprodutseerida heli. Sellest saab alguse ka Thomas Edisoni rahvusvaheline kuuslsus.

Järgmiseks võttis Edison ette oma suurima väljakutse – arendada välja praktiline hõõguv elektri valgus. Tema lõplik saavutus ei olnud ainult elektrivalguse leiutamine, vaid kogu süsteemi välja arendamine praktiliseks, turvaliseks ning ökonoomseks koduseks tarbeks. Pärast pooltteist aastat tööd oli edu saavutatud – hõõglamp karboniseeritud hõõgniidiga põles 13.5 tundi.
Peale elektritööstuse rajamist, suundus ta taas fonograafidega tegelema, arendades ning tootes neid nii koduseks kui ka ettevõtluse tarbeks. Muutes plaadimängija praktiliseks, lõi ning rajas teed salvestamistööstusele.
Oma viimasel kahel eluaastal võitles ta rea tervisehäiretega, mis viisid ta lõpuks koomasse. Thomas Alva Edison suri 18. oktoobril 1931.

29,00 €
Vennad Wrightid - USA hõbedollar 2003
Nimiväärtus: 1 dollar
Kaal: 26.7300 g
Metall: 90% hõbe
Diameeter: 38.1 mm
Maksimum tiraaz: 500,000 tk
Kujundus: T. James Ferrell (esikülg), Norman E. Nemeth (tagakülg)

Esiküljel on kujutatud vendade Wrightide portree, tekstid "Liberty", "In God We Trust", "1903", "2003" ja "Orville & Wilbur Wright". Tagaküljel on kujutatud vendade 1903 aasta lennumasinat Kill Devil Hilli düünide kohal lendamas. Tekstid: "One Dollar", "United States of America" ja "E Pluribus Unum".

Vennad Orville Wright (19. august 1871 - 30. jaanuar 1948) ja Wilbur Wright (16. aprill 1867 - 30. mai 1912), olid kaks ameeriklast, kes leiutasid ja ehitasid maailma esimese mootoriga lennuki.
17. detsembril 1903 sooritasid nad maailma esimese eduka lennusõidu, lennates üle Põhja-Carolinas paiknevate Kitty Hawki liivadüünide.
Kaks aastat hiljem arendasid nad oma lennumasinast esimese fikseeritud tiibadega õhusõiduki. Kuigi see polnud esimene kord ehitada ja lennata eksperimentaalse õhusõidukiga muutis selle juhtimise võimalikuks just fikseeritud tiibade olemasolu.
Vendade põhiliseks läbimurdeks sai kolmeteljeline reguleerimine, mis võimaldas piloodil juhtida õhusõidukit efektiivsemalt ja säilitada selle tasakaalu. Meetodist sai standard ning see jääb standardiks kõikide fikseeritud tiibadega õhusõidukite puhul.
Algusest peale pakkus vendadele rohkem huvi lennundusalaste saladuste lahendamine, keskenduti pigem sellele, et saada võitu nn "lendamise probleemist" kui arendada välja veel võimsamaid mootoreid nagu mõned teised leiutajad tegid.


29,00 €