Islami Kuld-dinaar 696 pKr - koopia

Hind: 61,00 €
49,00 €
Kogus: - +

Islamimaailma esimene kuldmünt Tehnilised andmed: Islami kuld-dinaar, 696 pKr Metall: Hõbe (999/1000) Kullatis: (999/1000) Läbimõõt: 25 mm Kaal: 10 grammi Vermimiskvaliteet: poleeritud plaat (PP) KOLLEKTSIOON:MAAILMA KÕIGE KALLIMAD RAHAD MEENEMÜNTIDENA Esikülg: Koraan (nr.112) ja rahvusvaheline märgis „copy“ Tagakülg: Koraan (IX, v.33) Vermitud: Berliini Rahapajas Originaalmündi väärtus: 516 929 USA dollarit Abd al-Malik (ibn Marvan, Marwan I poeg) oli Umayyadide dünastia üks kõige tähendusrikkamaid kaliife, kes valitses 7.–8. sajandil pKr Süürias, Palestiinas ja Egiptuses. Teda seostatakse Jeruusalemma kuulsa Kaljukiriku ehitamisega ning tema teenetega on seotud ka islami mündi tekkelugu. Oma raha-ajaloo esimestel aastatel võtsid araablased kasutusele vallutatud riikide mündid, hiljem võeti Araabia raha eeskujuks riigi idapoolsetes osades Iraani hõbemündid, ülejäänud osades Bütsantsist (tänane Istanbul) pärit kristlikud mündid. Viimaste põhjal viidi läbi ka eksperimente oma kuldmüntide (dinaaride) vermimiseks. Loomulikult ei olnud see pikas perspektiivis rahuldav lahendus. Eeskätt tegeles selle teemaga kaliif Abd al-Malik (valitseja aastatel 685–705 pKr), kes töötas välja oma nägemuse ühtsest Araabia mündisüsteemist kõigi islamimaailma moslemite jaoks. Kindel on see, et tema kuld-dinaari aastast 696 pKr (või islami kalendri järgi 77. aastast) võib nimetada ehtsaks islami mündiks, mis oli mitmete sajandite vältel eeskujuks paljudele teistele islami müntidele. Islami esimese kuldmündi esi- ja tagaküljel on tekstid ehk Püha Koraani peatükid, mis on kirjutatud araabia keeles, eesmärgiga võtta kasutusele araabia keel kõigi moslemite ühise keelena. 1989. aastal müüdi seni kõige paremini säilinud ja kogu maailmas kuulus eksemplar Zürichi oksjonil rekordilise hinnaga enam kui 500 000 Šveitsi franki. Seda münti peetakse kogu islamimaailma suurimaks varaks.

Sarnased tooted
"Dexter", Ühendriikide hõbedollar 1804 - koopia

Tehnilised andmed:
Metall: Hõbe (999/1000)
Läbimõõt: 40mm
Kaal: 20 grammi
Vermimiskvaliteet: poleeritud plaat (PP)
KOLLEKTSIOON:MAAILMA KÕIGE KALLIMAD RAHAD MEENEMÜNTIDENA
Esikülg: Kotkavapp ja rahvusvaheline märgis „copy
Tagakülg: Vabadusejumalanna Liberty
Vermitud: Berliini Rahapajas

„Dexter dollar“ 1804 Ameerika ÜHENDRIIKIDE KALLEIM HÕBEDOLLAR
Dexter dollar on Ameerika Ühendriikides tuntud ka nimega „ draped bust dollar“ (kaetud büstiga dollar) olles üks 15-st USA hõbedollarist aastaarvuga 1804. Mündile nime andnud James Vila Dexter ostis 1885.aastal ühe sellise harulduse oksjonil 1000 dollari eest, tõstes nõnda sootuks uuele kõrgusele piiri, kui palju võib maksta numismaatillise väärtusega mündi eest. Pärast seda on selle ihaldatud harulduse eest makstud oksjonitel üha meeletumaid summasid.

USA allikate kohaselt on fakt see, et ühtegi 1804. aastal vermitud hõbedollarit pole tegelikult olemas – need vermiti oluliselt hiljem.
15-st kaheksa pärinevad 1834 või 1835 aastast. 1858. aastal vermiti veel (ebaseaduslikke) münte. Kõik need – ühe erandiga – leiti ja sulatati üles. Ainus allesjäänud münt asub praegu kuulsa Smithsonia Institute´i mündikogus. Kolmas partii, teadaolevalt kokku 6 eksempalri vermiti aastal 1859 või 1860.

Viimati vahetas aastaarvu 1804 kandev hõbedollar omanikku 1999. aastal oksjonil enam kui 4 miljoni USA dollari eest. Seda hinda arvestades on "Dexter" dollar praegu kalleim hõberaha maailmas!

49,00 € (20%)
61,00 €
Inglismaa kuldpenn 805 pKr - koopia

Coenwulfi kuldpenn, 805 pKr Tehnilised andmed: Metall: Hõbe (999/1000) Kullatis: (999/1000) Läbimõõt: 25 mm Kaal: 10 grammi Vermimiskvaliteet: poleeritud plaat (PP) KOLLEKTSIOON:MAAILMA KÕIGE KALLIMAD RAHAD MEENEMÜNTIDENA Esikülg: pealiskirjaga lillornament ja rahvusvaheline märgis „copy“ Tagakülg: Kuningas Coenwulfi portree Vermitud: Berliini Rahapajas Originaalmündi väärtus: 636 542 USA dollarit Cenwulf (ka Coenwulf) oli kuni oma surmani 821. aastal pikka aega anglosaksi kuningriigi Mercia kuningas. Temast sai Mercia kuningas 796. aasta detsembris pärast eelkäija Ecgfrithi surma ja Coenwulf oli pärit kuningakoja kaugest suguvõsast. Tema valitsusaja alguses üksikutes osakuningriikides toimunud ülestõusude tulemusel sai Coenwulfist endiste Sussexi, Essexi, Ida-Anglia ja Kenti kuningriikide ülemvalitseja ja seeläbi kõige võimsam valitseja Britannias. 2001. aastal leidis hobi-aardekütt piki Iveli jõekest Bedfordshire’is kulgeva teeraja äärest vaid mõnesentimeetrise mullakihi alt metallidetektori abil nn mancus’e, Coenwulfi ajast pärit anglosaksi kuldmündi. Selle hämmastavalt hästi säilinud 4,33-grammise kuldtüki leid oli sensatsiooniline ja seda peetakse tänaseni briti numismaatikute kõige olulisemaks leiuks viimase 100 aasta jooksul! Sellest haruldasest 30-pennisest kuldmündist on teada vaid 8 eksemplari. Peale selle on mancus kõige varasem kuldmünt, mis anti käibiva maksevahendina välja inglise valitseja nimel. Kuldmündi esiküljel on kujutatud Coenwulfi portreed, tagaküljel asuv kirje „DE VICO LUNDONIE” viitab Londoni päritolule. 2004. aastal müüdi see eksemplar Londonis Spinki oksjonil rekordilise hinnaga 350 000 naela. Seega kuulub see üle 1200 aasta vanune kuldpenn briti kõigi aegade kõige kallimate ja väärtuslikumate müntide hulka!

49,00 € (20%)
61,00 €
Venemaa Nikolai II 37,5 rubla 1902 - koopia

Tehnilised andmed: Metall: Hõbe (999/1000) Kullatis: (999/1000) Läbimõõt: 25 mm Kaal: 10 grammi Vermimiskvaliteet: poleeritud plaat (PP) KOLLEKTSIOON:MAAILMA KÕIGE KALLIMAD RAHAD MEENEMÜNTIDENA Esikülg: Kahepealine kotkas ja rahvusvaheline märgis „copy“ Tagakülg: Tsaar Nikolai II portree Vermitud: Berliini Rahapajas Originaalmündi viimane teadaolev müügihind: 71 255 USA dollarit Sõna rubla pärineb venekeelsest sõnast „rubitj”, mis tähistas suuremast hõbedakangist lõigatud tükki. Need hõbedatükid olid maksevahendina käibel Novgorodis, Moskvas ja mitmes muus Vene vürstiriigis kuni 14. sajandi lõpuni. Piklikke, umbes 200 grammi kaaluvaid (väärismetallisisaldus 859/1000) hõbedakange on esimest korda mainitud juba 13. sajandi ürikutes. 1534. aasta rahareformiga määrati kohustavalt rubla ja kopika suhe (1:100). Rubla jäi siiski vaid arvestuslikuks ühikuks – müntidena seda enam ei vermitud. Kuni 17. sajandi keskpaigani lasi Venemaa vajaminevad hõberahad tuua välismaalt. Euroopa taalreid kutsuti nimega „Jefimok” (Poolas „Joachimik”, Saksamaal „Joachimsthaler”). Alles Peeter Suure (1682–1725) poolt läbi viidud suur rahareform tegi Venemaa mahajäänud rahaoludele lõpu. Alates 1704. aastast vermitud uute hõberublade puhul järgiti euroopalikku standardit. Kuldseid üherublaseid münte vermiti ainult keisrinna Jelizaveta valitsusajal (aastani 1762) ning 1779. aastal Katariina Suure ajal. Teised tsaarid lasid vermida koguni kuni 15-rublaseid kuldrahasid. Sellestki suuremaid rublavääringus münte vermiti 18. ja 19. sajandil näidisteks, kuid ei lastud kunagi ringlusse. Nii juhtus ka tsaar Nikolai II kuldse 37,5-rublase mündiga aastast 1902. Neid Venemaa tähelepanuväärsemaid kuldrahasid vermiti vaid 255 eksemplari!

49,00 € (20%)
61,00 €
Trieri kuld - solidus 310 a pKr koopia

PALUN TEATAGE OMA OSTUSOOVIST! Tehnilised andmed Metall: Hõbe (999/1000) Kullatis: (999/1000) Läbimõõt: 25 mm Kaal: 10 grammi Vermimiskvaliteet: poleeritud plaat (PP) KOLLEKTSIOON:MAAILMA KÕIGE KALLIMAD RAHAD MEENEMÜNTIDENA Esikülg: Keiser gloobuse ja odaga ning rahvusvaheline märgis „copy“ Tagakülg: Constantinus Suure portree Vermitud: Berliini Rahapajas Originaalmündi väärtus: 662 862 USA dollarit Flavius Valerius Constantinuse nimi on lahutamatult seotud kristluse tekkimisega Rooma riigis. Paremini tuntakse teda Constantinus Suurena või Constantinus I-na, kes oli aastatel 306–337 Rooma keiser. Ainuvalitseja sai temast siiski alles 324. aastal pKr. Ajalooliselt on Constantinuse valitsemisaeg tähtis ennekõike tema alustatud konstantinliku riigipöörde tõttu, millega algas kristluse võidukäik. Külmaverelise võimupoliitikuna kõrvaldas ta umbes 324 võimalikku rivaali, jätkas eelkäija poolt alustatud riigi bürokratiseerimist ja viis sisse range vahetegemise tsiviil- ja halduskorra vahel. Maailma ajaloole oli tähendusrikas keisripalee üleviimine riigi idaossa – Nova Roma (Uus Rooma) linna, mis keisri surma järel nimetati tema auks ümber Konstantinoopoliks. Kuigi Constantinus toetas kristlust, jäi ta ise paganlikuks ja lasi end alles surivoodil ristida (337). Tema riigipöörde viienda aastapäeva puhul vermiti Trieris 310. aastal pKr suurim münt, millel on kujutatud Constantinus Suurt, mille väärtus oli 9 solidus’t (üle 40 g kulda). Selle harulduse esiküljel on kujutatud keisri realistlikku portreed, tagaküljel sõjariietuses keisrit gloobusega vasakus käes ja odaga paremas käes. 2002. aastal müüdi see eksemplar Zürichis toimunud oksjonil rekordilise hinnaga ehk enam kui 660 000 Ameerika dollari eest. Seega on see eksemplar kogu Rooma maailmariigi suurim varandus!

49,00 € (20%)
61,00 €
Hispaania „Centen“ 100 eskuudot, 1609 - koopia

Tehnilised andmed: Metall: Hõbe (999/1000) Kullatis: (999/1000) Läbimõõt: 25 mm Vermimiskvaliteet: poleeritud plaat (PP) KOLLEKTSIOON:MAAILMA KÕIGE KALLIMAD RAHAD MEENEMÜNTIDENA Esikülg: Riigisümbol kotkaga ja rahvusvaheline märgis „copy“ Tagakülg: Hispaania/Portugali vapikilp Vermitud: Berliini Rahapajas Originaalmündi väärtus: 1 140 000 USA dollarit AINULAADNE MAAILMATÄHTSUSEGA KULLAST AINUEKSEMPLAR „Centén” on hispaaniakeelne nimetus haruldastele kuldmüntidele, mida vermiti 100-kordses väärtuses tavaliste müntide kujul. Tegemist on suure kuldmündiga (läbimõõt ligikaudu 71 mm) 100 eskuudo väärtuses ja originaalkaaluga ligikaudu 338 grammi, mille Hispaania kuningas Felipe III (1598–1621) lasi 1609. aastal Segovias vermida. Sellised mündid olid mõeldud kingituseks saadikutele, aadlikele ja kuningliku perekonna liikmetele. Nende kujundus ei erinenud tolleaegsetest kuld-eskuudodest, kuid siiski on selle ainulaadse eksemplari näol tegu suurima mündiga omasuguste seas. Habsburgide keiser Karl V, kes oli samas ka Hispaania kuningas Carlos I, võttis 1537. aastal eskuudo kasutusele mündina, millest sai kiiresti kogu Hispaania kuningriigis aluseks võetav kuldmünt. Ligikaudu 30 aastat hiljem valmistas Karli järeltulija Felipe III topelt-eskuudo, mis levis kaubavahetuse mündina üle kogu Euroopa ja oli eeskujuks paljudele kuldmüntidele Euroopa mandril. „Centéni” esiküljel on kõigi Hispaania kuningavõimu alla kuuluvate piirkondade vapikilp. Nende seas ka Portugal (personaalunioon) ja Napoli kuningriik, millega on 1503. aastast alates seotud Hispaania nõue Jeruusalemma kuninga tiitlile, mida sümboliseerib rist mündi tagaküljel. 2009. aasta oktoobris saavutas ainueksemplar, mis seni oli olnud eravalduses, Hispaania oksjonikoja Aureo & Calico oksjonil Barcelonas rekordilise hinna 1 140 000 USA dollarit (800 000 eurot). Seetõttu arvatakse Felipe III münti „Centén” maailma kõige haruldasemate ja väärtuslikemate müntide hulka.

49,00 € (20%)
61,00 €